Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit: raha eest lapsi ei osteta
90. sünnipäeva tähistanud rahvastatistikaekspert sõnas "Ringvaate" stuudios, et laste sündimiseks on vaja sõbralikku ja rahulikku ühiskonda.
Tähtsa juubeli võttis Tiit vastu kõrgele eale vaatamata rõõmsalt. "90-aastasena on hea meel, et oled tegus, saad kõigest aru, mis su ümber toimub ja isegi siis, kui kõik, mis ümber toimub, ei rõõmusta, vaid ka kurvastab, siis elu on niisugune," tõdes Tiit.
Töötava pensionärina tegutseb Tiit endiselt ka statistikaametis. "Mitte midagi tegemine mulle päris hästi ei sobiks," selgitas matemaatikuharidusega Tiit. Erialavalikut võrdles Tiit jõuga, mis pardipoja vette veab, ja meenutas, kuidas ta lapsena arvudega mälus mängis.
Selles, kas eesti rahvas on elujõuline, Tiit ei kahtle. "Kas jääb püsima? Jah, kuna praegu on Eesti iseseisev riik, siis ei ole tegelikult seda viimaste sajandite jooksul juhtunud, et iseseisev riigiga rahvas, kellel peale selle on ka kõrgelt arenenud keel, sureks demograafilistel põhjustel välja," selgitas Tiit ja lisas, et tema hinnangul eestlased oma identiteeti ei kaota. "See tähendab, et nad ei sure välja, isegi kui nende arv peaks mõnevõrra vähenema."
LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri hinnanguga, et Eesti suurim probleem pole mitte majandus, vaid demograafia, Tiit nõus ei ole. "Nii süngeid prognoose sajandi lõpuks ei saa ma kuidagi õigeks pidada," sõnas Tiit.
"Ega raha eest lapsi ei osteta. Mis on laste sündimiseks vaja? See on rahulik, sõbralik ühiskond, lastesõbralik ühiskond, kus inimesed ei pea muretsema. Muuhulgas, meil oli laulva revolutsiooni ajal, kui rahva seas oli kõrgendatud meeleolu, täiesti üllatavalt pisike beebibuum. Küll ainult lühikest aega, aga see näitas, et positiivne meeleolu aitab kaasa laste sündimisele," selgitas Tiit.
"Kui meil muretsetakse, siis paratamatult sündimus langeb. Sõdade ajal on sündimus alati kõvasti langenud ja kuna meil on sõda nii lähedal, siis see loomulikult põhjustab muretsemist," sõnas ta ning lisas, et oma mõju oli ka koroonakriisil, mille ajal inimesed omavahel suhelda ei saanud.
Vahetult enne sõda ja okupatsiooni jõudis Eesti rahvaarv Tiidu sõnul miljonini. Hetkel on see number 925 000 juures. "Suurepäraselt elab näiteks Island oma 300–400-tuhandelise rahvaarvuga," sõnas Tiit.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"