"Kahepaikseid on Eestis kahte tüüpi. On päris konnad, kes näevadki välja nagu konnad, aga meil on ka kaks sabakonna ehk vesilikku. Kõik kahepaiksed on Eestis looduskaitse all. Nende kaitsmine on väga oluline, sest kahepaiksed on väga head indikaatorliigid erinevate veekogude ökosüsteemide seisukorra näitamiseks ja nad on ka oluline toidubaas paljudele linnu- ja loomaliikidele," selgitas keskkonnaagentuuri peaspetsialist Christel Bachmann.

Vabatahtlik seire aitab riiklikku seiret toetada, sest konnaeksperte on Eestis väga vähe ja seetõttu jäävad just paljud väiksemad veekogud katmata, kuna inimeste kodude lähedal on lombikesi ja tiigikesi, kuhu spetsialist ei jõua, aga on väga oluline teada saada, kuidas ka seal kahepaiksetel läheb.

Kahepaiksete täpset arvu Eestis on raske öelda, aga enim on meil kärnkonna, mis on liik, keda tuntakse väga hästi ära. "Kärnkonnale on ka sarnaseid liike, rohekärnkonn on peaaegu täiesti Eestist kadunud ja kõre on meil haruldus, mida mõnel pool Eestis võib veel näha ja kuulda."

Bachmanni sõnul on Eestis pruunid ja rohelised konnad ning praegu on pruunide konnade hooaeg. "Meil on mudakonn, kes on pigem Ida-Eestis, Peipsi ääres ja tema arvukus on kõvasti madalam kui kärnkonnal."

Kahepaiksete vabatahtlikus seires osalemine on väga lihtne. "Eelkõige ootame vaatlusi, mis on tehtud tiikide ääres. Tiigivaatlusi võiks sama tiigi ääres teha kahel korral, vaatlusandmeid kogume loodusvaatluste nutirakenduse kaudu, kus saab valida projekti "Kahepaiksete vabatahtlik seire 2024," lisas Bachmann. "Kindlasti oleks hea teha foto ka juurde, nii tiigist kui kahepaiksetest, keda vaadeldi."

Oodatud on ka fotod konnadest, keda mujal kohatakse. "Ka kudupallide lugemise kohta võiks infot saata. Kui suudetakse neid pildistada, siis meie liigieksperdid aitavad määrata, mis liigiga on tegemist. Facebookis on ka vabatahtlike seire grupp, kus saab kursis olla erinevate projektidega, sealt saab ka otse küsimusi küsida, kuidas kahepaikseid aidata."

Väga oluline on spetsialistide jaoks ka selline info, kui ühtegi konna sel aastal tiigis ei ole. "Kui eelmisel aastal olid tiigis konnad ja sel aastal enam mitte, siis on oluline teada saada, mis on juhtunud."

Bachmanni sõnul on kevad ilma kahepaikseteta väga nukker. "Kui kevadel saabuvad linnud tagasi Eestisse, mida oodatakse, siis ka kevadine konnade krooksumine on väga oluline sündmus."

Vabatahtliku seire kohta saab lisainfot loodusveeb.ee, keskkonnaagentuuri kodulehelt ja vabatahtlike seire Facebooki grupist.

Vaatluseid saab esitada loodusvaatluste nutirakenduse kaudu.