Pormeistri sõnul oli vabatahtlik pääste Karulas olemas juba üle saja aasta tagasi, aga taasloodi see 15 aastat tagasi, kui Karula kutseline tugikomando koondati. "Kuna olid olemas entusiastid ja tehnika, siis leiti, et kõige parem oleks siia vabatahtlik komando teha. Eelkõige on päästekomando loodud selleks, et pakkuda tuge igasugustest kriisides," selgitas Pormeister ja lisas, et abi on ka sellest, et talumeestel on olemas traktorid ja sahad.

"Oleme traktoriga välja tõmmanud kiirabiautosid, päästnud inimesi lumevangist ja samamoodi ulatuslike tormida ajal teid puudest vabastanud," sõnas Pormeister, kelle sõnul panustavad keerulistel hetkedel paljud kohalikud elanikud.

"Kui viimase detsembri loodusnähtuste ajal, kus sisuliselt kolm nädalat oli elu häiritud, sest teed olid kinni, mõnda teed vabastasime ööpäeva jooksul kaks kuni kolm korda, sest lumi oli raske ja puud olid teede peal, ning elektrit ei olnud, siis ka kogukonnaliikmed sõitsid autodega ringi, saed peal ja aitasid teid vabastada," rääkis Pormeister, kelle sõnul tuleb maapiirkondades ühtselt toimetada.

Vabatahtlik päästja nentis, et väikese maapiirkonna suurte muredega on keeruline ka uudiskünnist ületada. "Tihtilugu on niimoodi, et kui uudised vaatad, siis kui Tallinnas Pirita teel on juba plakat ümber läinud, siis kõik räägivad, et puhus kõva tuul ja oli torm. Aga siis kui meil 2016. aastal oli torm, mis võttis üksi riigimetsast 600 hektarit metsa maha, siis uudiskünnist ületasime suhteliselt vähe," tõdes Pormeister.

"Nüüd detsembris, kui ka kolm nädalat voolu ei olnud, olid rasked ilmastikuolud ja teed olid läbimatud, siis lõpuks, kui väga suurt kisa hakati tegema, hakati ka reageerima ja jõudsime ka uudisekünnisele," rääkis ta.

Pormeistri sõnul on maapiirkonnas palju kindlam tunne, kui on oma vabatahtlikud, kes on valmis peaaegu iga hetk reageerima. Karula vabatahtlik komando on iga päev aastas 24 tundi ööpäevas valves.

Pormeister loodab, et kui kohalikus koolimajas oleks igal hetkel tagatud vesi ja elekter, siis saaks sellest ka uus kerksuskeskus. "Seal ei ole küll varjumiskohta, aga kui kuskil läheb külmaks või kui mõne kriisi ajal on vaja inimesi majutada, siis seal on olemas nii pesemiskohad, tualettruumid kui ka suhteliselt suur võimlapind," sõnas ta.

"Ukraina näide on ka näidanud, et mida rohkem on kohti, kus saab midagi teha, siis seda parem on. Päris kindlasti on meie kriisid ära näidanud, et kohalikku küla ja kogukonda ei rahulda see, kui vee ettevõte annab ööpäevas kolmeks tunniks vett, vaid see ajavahemik võiks veidi suurem olla," rääkis Pormeister ning lisas, et eriti kehtib see näiteks hooldekodu puhul, kus vesi on eluliselt vajalik.

Pormeister leiab, et kriiside ajal peaks iga kogukond ise hakkama saama. "Kui oleks nii, et kogukonnad ja külad saaksid teatud olukordades suures osas ise hakkama, siis kokkuvõttes oleks tugevam ka riik," tõdes ta.