Eelmisel nädalal sai Keskkonnaagentuuri Matsalu rõngastuskeskus Kongost teate ühe Eestis rõngastatud öösorri taasleiu kohta. Tuli välja, et lind oli ära söödud.

"Tõenäoliselt oli see suur asjaolude kokkusattumus. Välismaalt meile infot lindude kohta ikka laekub, aga tavaliselt on pildistatud elusolevaid linde või on leitud linnulaip, aga et nii spetsiifiline info meile seekord jõudis, siis ilmselt tänu sellele, et Belgia loodusteaduste instituudi töötaja viibis Kongos ekspeditsioonil, sattus linnu söömisele peale ja taipas, et see on oluline info," selgitas Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Triin Edovald. "Meile edastati ainult rõngapilt."

Edovaldi sõnul polegi varasemaid juhtumeid, kus oleks kindlalt teada, et lind on oma elutee lõpetanud taldrikul.

"Kuigi paljudes Euroopa riikides on lindude püüdmine keelustatud, siis osades riikides nagu näiteks Maltal ja Küprosel on lindude püük nende söömise eesmärgil lubatud, sest seal on veel traditsioonilised linnuroad."

Linde rõngastatakse nende eluviisi uurimiseks ja jälgimiseks. Maailmas on linde rõngastatud 125 aastat, Eestis 110 aastat. Mida kauem rõngastatakse, seda suurem on ka taasleidude protsent ja seda rohkem saab infot lindude vanuse, rände ja nende peatuskohtade kohta.

"Rõngad ise on väga vähe ajas muutunud. Ühel Eesti kalakajakal vahetati kolm korda rõngast, sest ta elas 30 aastat. Rõnga pealt saame infot, kus lind on rõngastatud," lisas Edovald.

Edovaldi sõnul on linnud meil lühimaarändurid ja pikamaarändurid. Lühimaarändurid rändavad Hispaaniasse ja Saksamaale, pikamaarändurid teisele poole Sahaara kõrbe nagu öösorr. Rändamine on lindude jaoks väga energiakulukas protsess.

Päris palju lindude taasleide saavad teadlased loodusfotograafidelt, kellel on väga hea tehnika lindude pildistamiseks, et rõnga pealt infot lugeda.

Aastas rõngastatakse 60 000 lindu ja taasleiu protsent on viis protsenti, mis teeb 1000–1500 leidu aastas. "Kablis on võimalik lindude rõngastamiskeskust külastada ja kui sinna minna kiirematel päevadel, siis linnud tulevad sinna trobikonniti ja meie spetsialistid töötavad päikesetõusust loojanguni ja rõngastavad ühe päeva jooksul juba tuhandeid linde," ütles Edovald. "Erinevad linnuliigid saavad erineva suurusega rõngad. Rõnga peab panema nii, et linnul oleks mugav ja ta hiljem kuskile kinni ei jääks."

Edovald märkis, et kui keegi leiab rõngastatud linnu, siis surnud lindu paljaste kätega puutuda ei tohi, kuid kui võimalik, võiks lindu pildistada nii, et info rõngal jääks täielikult näha. "Kogu info tuleks saata Matsalu rõngastuskeskusele. Juurde tuleks lisada ka enda nimi ja andmed, linnuliik, kui on arusaadav ja see, kust ja millises olukorras lind on leitud, kas ta on elus või surnud," lisas ta. "Kogutud info põhjal võib öelda, et on linde, kes enam ei lähegi Eestist ära või jõuavad kevadel tagasi väga hilja."