"Kiusamine on väga tõsine vaimse tervise kahjustaja," ütles SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Ingi Mihkelsoo. "Erinevate uuringute kohaselt on Eestis kiusamise ohvriks iga neljas-viies õpilane ja vähemalt korra viimase paari kuu jooksul on kiusamist kogenud lausa kolmandik õpilasi. Teiste riikidega võrreldes on see üks kõrgemaid näitajaid."

Kiusamine on tahtlik ja korduv teisele inimesele haiget tegemine olukorras, kus esineb osapoolte ebavõrdsus. "Ebavõrdsus võib seisneda väga erinevates asjaoludes, näiteks lapse enesekindluses, sotsiaalses kapitalis, kellel on rohkem sõpru või rohkem mõjuvõimu. Kiusamine on alati grupisuhe, see ei toimu kunagi ainult kahe lapse vahel ning seepärast peab kiusamisjuhtumi puhul tegelema kogu klassi kultuuriga tervikuna," selgitas Mihkelsoo.

Mihkelsoo sõnul on vanemate suur ülesanne siin elus õpetada oma lastele, kuidas suhtuda iseendasse ja inimestesse enda ümber. "Et meil tuleksid kooli sellised lapsed, kellel on enesereflektsioonioskus, kes saavad aru iseendast, oma tunnetest ja suudavad nendega ka toime tulla ning kes suhtuvad inimestesse enda ümber austavalt."

"Kiusamisvaba Kooli programmi alustala on see, et me ei löö kiusajat last risti, sest ka kiusav laps on abivajav laps, ning peab välja selgitama, mis paneb teda kiusama. Ta püüab sellega midagi oma elus kompenseerida," tõi Mihkelsoo välja. "Mina ise kasvasin Saksamaal üles ja tulin Eestisse 6. klassi ja mind hakati esimesel päeval koheselt kiusama ja nii jäi see mitmeks aastaks."

Kui on tunne, et lapsel ei ole koolis kõik hästi, soovitas Mihkelsoo esimese asjana lapsega rahulikult rääkida ja kui kiusamine ei ole väga dramaatiline, võiks utsitada last ise klassijuhatajaga rääkima. "Seda ma tegin ise sel nädalal, kui üks mu lastest tui minu juurde ja rääkis, et teda ja tema kaaslast kiusatakse. Kui sellest ei sünni tulu, siis järgmine samm võiks olla see, et lapsevanem võtab ise klassijuhatajaga ühendust."

Tihti juhtub, et klassijuhataja tasand jäetakse vahele ja minnakse kohe direktori või politsei juurde või pöördutakse meediasse. "Alaealise lapse looga meediasse minekul on väga suur oht lapse retraumatiseerimiseks, sest lugu kistakse väga suurelt lahti ning kuhu see lugu veereb, pole kontrolli all hoitav. Kui on kaasatud ka foto- või videomaterjali, on oht ka rekiusamiseks ning kiusamine võib saada lausa hoogu juurde. Ennekõike peab mõtlema ikkagi oma lapse parimatele huvidele."