Neuroloog: igasugune unustamine ei tähenda veel dementsust
Neuroloog Inger Tark rääkis "Prillitoosis", et kui inimene unustab midagi, aga suudab selle hiljem meelde tuletada, siis see ei ole dementsus. Dementsuse ilmingute edasilükkamiseks on vaja olla sotsiaalselt aktiivne ning ennast nii füüsiliselt kui vaimselt vormis hoida.
"Dementsus on ajuhäire, mis tekib ajurakkude kahjustuse tagajärjel ja sellest tingituna tekivad erinevad kognitiivsed või vaimse võimekuse häired," selgitas neuroloog Inger Tark. "Hiljem võib olla ka juba käitumishäired ja psüühikahäired."
Kui arvestada seda, et suurem osa dementsusest on Alzheimeri tüüpi haigusest tingitud või veresoonkonnakahjustusest, siis nende puhul on Targa sõnul üldtuntud just mälu häirumine, ruumitaju muutused, tavapäraste oskuste kadu või muutumine.
"Igasugune unustamine või koheselt mittemeenumine ei ole sugugi dementsus. Mälu puhul peabki teadma, et ka normaalse vananemise või pingelise eluga võib juhtuda, et me ei mäleta kohe kõike, aga see meenub hiljem või me suudame seda tuletada, aga dementsuse puhul ei suudagi seda tuletada," ütles Tark.
"Selleks, et dementsuse või Alzheimeri haiguse ilminguid edasi lükata, tuleb ennast hoida vormis, olla liikuv ja aktiivne, anda endale koormust ka vaimselt. Väga tähtis on sotsiaalne aktiivsus, et inimene ei jääks liiga üksikuks, apaatseks ja tegevusetuks tuleb hoida oma mõistus töös ning kogu aeg teha midagi sellist, mis nõuab ka pingutust, mitte lihtsalt jääda istuma. See puudutab nüüd seda Alzheimeri haiguse poolt, mis võib vaikselt ligi hiilida," selgitas Tark.
"Aga mis puudutab veresoonkonnakahjustusi, siis üldine tervis on väga tähtis, tervislik toitumine, vererõhuhaiguste ja kolesterooli ravimine, siis saab veresoonkonnakahjustuste süvenemist ära hoida."
Tihti märkavad lähedased, et inimese käitumine on muutunud. Inimene on ärev, pahandab, muutub paranoiliseks. "Selle taga on see, et inimene ei mäleta enam ja ei tule oma igapäevaeluga toime. Kuna inimene aga ei mäleta, hakkab ta teisi kahtlustama ning oma asju peitma ning kuna ta ei mäleta, kuhu oma asjad pani, siis see kõik soodustab inimese käitumise muutumist agressiivsemaks," lisas Tark.
Lähedased saavad siin aidata sellega, et on inimesega rohkem koos ja püüavad aru saada, mis sellist käitumist esile võib kutsuda. "Rohkem on vaja lähedaste toetust, et inimesel oleks vähem muret ja pingeid, siis ei ole vaja kohe ravimeid hakata võtma."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Prillitoos", intervjueeris Reet Linna