Soomaa põliselanik Ulvi elab ihuüksinda keset rahvuspargi ürgset loodust
Režissöör Mirjam Matiisen rääkis "Vikerhommikus" oma filmi "Vete piiril" peategelasest 67-aastasest Ulvist, kes elab ihuüksinda keset Soomaa ürgset loodust. Kuigi Matiiseni sõnul tuleb Ulvil hakkama saada sageli ebainimlikult ülejõukäivates tingimustes, hämmastas teda naise ülim rahu ja oskus elada hetkes, kaaslasteks hobused, kes on tema elu mõte.
Märtsis jõudis ekraanile terve elu Soomaa rahvuspargis elanud Ulvi Rosenbergi lugu, kui linastus režissöör Mirjam Matiiseni film "Vete piiril". Tegu on ETV dokumentaalsarja "Eesti lood" selle hooaja kuuenda filmiga.
"Ulvi on seal sündinud ning Soomaal üles kasvanud. Kõige suurem väljakutse kogu filmimisprotsessi jooksul oli talle helistamine, sest Soomaal ei ole väga head mobiililevi ning seetõttu on temaga ühendust saada suhteliselt raske, internetti ta üldse ei kasuta," ütles filmi režissöör Mirjam Matiisen. "Ja vahel on ka nii, et ta ei saagi endale kedagi appi kutsuda, sest pole levi."
"Ajalehes Sakala ilmus Ulvist paar lugu ja need lood olid ühe minu tuttava ajakirjaniku poolt tehtud, kellega ma ühendust võtsin ja kes oli alguses meie vahenduslüliks," meenutas Matiisen, kuidas sündis idee Ulvist film teha. " Suurim argument, miks ta meid ligi lasi, oli suhtlemine. Tal on elus nii vähe suhtlemist, ta on kogu aeg üksinda, päevade, nädalate, kuude ja aastate viisi. Tal oli isegi kahju, kui me ühel hetkel enam ei tulnud."
Matiiseni sõnul tahtis ta alguses teha lugu Soomaa viiendast aastaajast, mis on hästi emotsionaalne ja visuaalselt atraktiivne. "Kui ma leidsin aga peategelase, sain aru, et see film ikkagi räägib rohkem temast ning tema taustal me siis näitame ka kõiki viit aastaaega. Ulvi on väga huvitav inimene ja väga tugev karakter."
Meie pilgule on väga raske aru saada, kuidas inimene sellistes tingimustes nagu Ulvi elab, üldse hakkama saab, aga kui inimene on elu aeg seal elanud, siis Matiiseni sõnul ta võib olla ei näe seda niivõrd keerulisena. "Tal ei ole isegi kaevuvett, ta peab kogu joogivee linnast kohale tassima. Soomaalt üldse ära käib ta vast umbes kümme korda aastas ja toob kanistritega vee siis koju," selgitas Matiisen.
Olmeolud on seal aga väga rasked ning Matiiseni sõnul ei käi tema jõud sellest vanast majast üle. Looduse stiihia vastu ju ei saa. "Ulvi maja on jõest ainult paar meetrit ja see pinnas vajub kogu aeg, maastik mureneb, maja liigub kogu aeg jõe poole. Tööelu võtab nii palju võhma ja energiat, et sa majaga ei jõuagi enam tegeleda. Tarbevesi tuleb igapäevaselt maja kõrvalt jõest. Talvel on seal isegi väga-väga raske, tal ei läinud maja isegi soojaks," ütles Matiisen.
Matiiseni sõnul on loomad ka üks põhjustest, miks ta Soomaalt ära ei tule. "Loomad hoiavad teda seal kinni, nendega saab ta väga hästi läbi. Tema elu mõte on tema hobused."
Tal tuleb kõigega üksi hakkama saada väga rasketes oludes. "Ta on väga hea suhtleja ja tal on mõned sõbrad, kes käivad tal aegajalt ka abiks. Aga ära käia on tal Soomaalt väga raske. Filmi esilinastusele ta lõpuks tuli ja see oli üldse tema kolmas kord Tallinnas," ütles Matiisen.
"Mind hämmastas see rahu, mis tema sees on. Tema puhul on seda hetkes elamist üsna palju ja looduse tunnetamist ning nautimist," sõnas Matiisen. "Ta on 67-aastaselt väga heas füüsilises vormis, meie jäime tema kannul jooksmisega täitsa hätta, kui ta hüppas üle aedade ja tegutses väga kiiresti."
Dokfilmi "Vete piiril" saab järelvaadata SIIT
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe