"Roheline vorm aitab kiirreageerijatel rohkem maastikuga sulanduda, sest kiirreageerijate töö on hästi vaheldusrikas ja ei toimu ainult linnakeskkonnas," selgitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri operatiivbüroo juht ehk maakeeli kiirreageerija Aigro Raudsepp, miks meenutavad nende ametivormid pigem kaitseliidu vormi.

Töö ajal peavad kiirreageerijad reageerima koheselt, vabal ajal on nende reageerimisaeg 15 minutit. Neil on varustus, kuhu kuulub kuulikindel vest, kaks relva, kiiver kuulikindla visiiriga ja veel mõningaid asju, alati kaasas. "Üks kõige värvikam kord, mida mäletan, olime baasis, meil oli rahulik puhkehetk, kui järsku ülemus tuli suure hooga, lõi jalaga ukse lahti, et nüüd on minek ja poolteist tundi hiljem olime kopteriga juba öise Tartu kohal. Tegemist oli keerulise politseioperatsiooniga, ühe kiireloomulise transpordiga," meenutas Raudsepp, kes tahtis juba 1. klassis politseinikuks saada.

Kiirreageerijaid eristab K-komandost see, et K-komando ehk siis eriüksus teeb rohkem etteplaneeritud operatsioone ja nende tegevuse eesmärk on rohkem terrorismivastane võitlus. Kiirreageerijate eesmärk on jõuda kiiresti kohale, nende valmisoleku aeg on oluliselt kiirem ning sündmused ei ole etteplaneeritud, sest planeerimiseks pole lihtsalt aega.

Kiirreageerijate töö jaguneb laias laastus kaheks. "Üks on patrullitöö, käiakse ohtlikumatel väljakutsetel, teine osa tööst on koostöö kriminaalpolitseiga, kus on vaja kinni pidada narkodiilereid, tapjaid, vägistajaid ja teisi ohtlikke inimesi, kes ei taha vangi minna," selgitas Raudsepp.

Tema sõnul on kiirreageerija kõige olulisem omadus, et ta oleks nutikas ja tark. "Keha saab alati treenida. Tähtsaim on see, et sul on võitlejahing sees. See töö on ikkagi selline, kus sa pead pätti puudutama. Kui me tahame päti kinni pidada, siis see on rünnak," lisas ta. "Meil on vaja nutikaid, sirge seljaga poisse, kes tahavad panustada Eestisse."