Rantala elab Lääne-Soome üksikus talus, kuhu ta kolis peale lahutust ja tervise halvenemist. Seal on tema peamisteks kaaslasteks metsloomad, nende seas ka mehe lemmikud – ilvesed, kelle jälgimiseks on Rantala püsti pannud kümneid rajakaameraid.

"Ma kuulun oma moel ilveste maailma. Minu isa ütles vahel, et ära unusta, poiss, keegi pole loodusest üle. Sa oled alati selle liige," sõnas Rantala.

Rantala on ilvestega mitmel korral silmast silma kohtunud. Lisaks oskab mees nendega ka rääkida. "Küsisin, et kus see kiisu on, kuhu ta läks ja kus ta on. Kas sul on mingeid muresid ja kuidas läheb? Pole tähtis, mida ma ütlesin, aga lihtsalt hääletoon. Selline minoorne ja rahulik hääl, ta tajus seda. Ilves tõusis rohu seest tasakesi püsti 12 meetri kaugusel ja nuhkis õhku, sai minu lõhna ninna, hüppas üle kraavi ja jäi istuma," rääkis Rantala.

Rantala sõnul pole ilvesed ohtlikud. "Inimene on ohtlik, aga ilves pole kunagi ohtlik.

Kuna Rantala postitab ilveste videoid ka sotsiaalmeediasse, siis pani ta ilvestele ka nimed, sest tal sai kõrini videote kõrvale kirjutamast: "Nüüd tuli selline kiisu." "Nüüd saan öelda, et Urho tuli, Tusane tuli, Viola tuli," märkis mees. Kaamerad pani ta välja, et ilveste kohta rohkem teada saada. 25 aastaga on kogunenud üle tuhande video. "Asjast võid rääkida siis, kui on infot," sõnas Rantala.

Ka ülejäänud elusloodus läheb Rantalale korda, kuid ilveseid kaitseb ta eriti, kuna neil on ülejäänud keskkonna suhtes oluline roll. "Ta on mitmekesisuse vundament, nad suudavad ka ümbritsevat keskkonda tervena hoida. Ta on väga tähelepanuväärne loom ja nii oskuslik," kinnitas mees.

Film "Ilvesmees" on sündinud Soome-Eesti koostöös. Filmi kaasprodutsent on Liis Nimik ning muusika lõi filmile Puuluup. Kõige tähtsamaks peab Rantala filmi juures ilveste tähenduse märkamist, millest muidu eriti ei räägita. "Filmi kasu seisneb selles, et me näeme, et meil pole vaja loodusele halba teha, sest loodusel on niigi raske."