Kaks nädalat Tallinna loomaaeda juhtinud Kaupo Heinma tõdes, et loomaaia juhtimine on suur vastutus, kuid värske juhi sõnul pingutavad kõik loomaaia töötajad selle nimel, et loomadel kõik hästi oleks.

"Loomulikult võiks alati paremini olla, elutingimused või kasvõi ravimid, aga kõik ei ole ka meie enda teha, meil on ikkagi metsloomad, mitte koduloomad," rõhutas Heinma ja lisas, et näiteks ravimid, mida veterinaarias kasutatakse, on mõeldud koduloomadele, mitte metsloomadele. "Iga looma ravi on tegelikult avastamine, milline võte või ravim toimib. See on iga looma juures selline rätsepatöö."

Heinma sõnul on muu hulgas tänapäeva loomaaia roll tagada ohustatud liikide säilimine ja võimalusel nende tagasi loodusesse viimine. "Eestis oli näiteks Euroopa naarits sisuliselt väljasurnud liik, aga nüüd on Hiiumaal isetoimiv populatsioon olemas," tõi ta näite kodumaalt.

Kõige suurem projekt, mis loomaaias parasjagu käimas on, on Tiigrioru rajamine. Loomaaia direktori sõnul on sellega jõutud faasi, kus osa objekte hakkavad valmima, osa on viimistlemisel. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab kompleks mai lõpus valmis. Tiigrid loodetakse uude elupaika viia juuni esimeses pooles. Kuigi Tallinna loomaaiale kuulub ametlikult üks tiiger, viimastel aastatel mööda Euroopa loomaaedu ringi seigelnud tiigripoiss Pootsmann, loodetakse orgu lisaks talle veel kolm tiigrit tuua.

"Pootsmannil on aeg koduradadele tagasi tulla. Ta ei tule üksi, ta tuleb esialgu koos oma sõbrannaga, kellega ta küll järglasi pole saanud, aga koos veedetakse toredalt aega. Üks on küll emane ja teine isane, aga alati ei peagi olema eesmärk järglasi saada, vahel tuleb ka loomadel lihtsalt lõbusalt koos aega veeta. Kui kõik läheb plaanipäraselt, tuleb lisaks veel kaks tiigrit," avaldas Heinma.

Viimastel nädalatel on üha enam räägitud teatri- ja kinosaalides korda rikkuvatest külastajatest. Heinma tõdes, et reegleid eiravad inimesed valmistavad ka loomaaiale muret.

"Meil on pildistamine lubatud, aga siseruumides on välgu kasutamine keelatud, sest kui sa kasutad välku, tekitab see loomal stressiefekti. Üks asi on see, kui see juhtub kogemata, teine on see, et ta teeb seda ikkagi meelega," tõi ta ühe näite. "Loomaaed ei ole koht, kus tohib nagu loom käituda. Meil on küll loomad, aga ise peab reeglite järgi käituma," rõhutas Heinma.

Teiste murekohtadena tõi Heinma välja loomade söötmise ja piirete eiramise. "Meil on üks suur krokodill, kes tundub, et üldse kunagi ei liiguta ennast, on ainult seljaga sinu poole. Varasemalt oli seal madalam aedik ees, mis kaitses piisavalt looma eest, aga keegi ei tulnud selle peale, et mõni inimene hakkab last üle klaasääre tõstma ja talle looma näitama. Seda, kumb on kiirem, kas inimene või krokodill, ei tasu proovile panna."

Samuti saab loomaaed külastajatelt kaeblikke kirju, kui nad soovitud looma ei näinud. "Me ei garanteeri seda, et loomal on hea tuju ja tahab tulla ennast näitama. Loomaaeda tuleb tulla selle teadmisega, et kui ma looma näen, siis ma olen õnnega koos, kui ma looma ei näe, tulen järgmine kord," selgitas ta.

Heinma unistustes on Tallinna loomaaed kunagi koht, kus ei käida ainult puurist puurini, vaid veedetakse ka muud aega. "Kui me jõuame sellisesse olukorda, kus inimene avastab piknikku pidades või lastega väikesel puhkeplatsil istudes, et lähedas aedikus asuv loom on teda uudistama tulnud, on see võib-olla hoopis suurem elamus, kui see, et paaniliselt ootan klaasi taga, millal loom välja tuleb," mõtiskles ta.

"Maailma parim loomaaed peaks olema selline, kus inimene ei saa aru, et loomad on puuris, vaid elavad seal. Tema on seal loomade juures ja loomad vaatavad teda, mitte tema looma, ja kõik ümbritsev iseloomustab seda, et kõigil on hea olla, nii töötajatel, külastajatel kui ka loomadel," kirjeldas loomaaia värske juht.