Munakarbi võib panna nii pakendi, paberi kui ka biojäätmete sekka
Jäätmete sorteerimise olulisusest räägitakse üha enam, kuid sellegipoolest võivad mõned asjad veel kerget segadust tekitada. "Terevisioonis" oli külas Gaili Eding Tootjavastutusorganisatsioonist, kes aitas pilti selgemaks saada.
Edingu sõnul on inimeste sorteerimisoskus järjest paremaks läinud, kuid koolitamist ja teadlikkuse tõstmist on vaja kindlasti veel teha. "On mõned asjad, mis tekitavad segadust."
Näiteks tekitab Edingu sõnul alati küsimust, mida munakarbiga peale hakata. "Kas ta on paber? Kas ta on olme? Tegelikult on kõik vastused õiged. Ta on pakend, järelikult selle võib panna pakendisse. Ta on papist, selle võib panna paberi ja papi hulka. Ta biolaguneb – võib panna ka biosse. Ja lõpuks võib panna ka olmesse, kuid see oleks vale."
Paljud pakendid koosnevad aga mitmest komponendist. Näiteks kodujuustu plastikust topsil on ümber paberist etikett, peal metallist kaas. Sellisel juhul on Edingu sõnul parim viis võttagi pakend osadeks: paber papi hulka ning metall ja plast lähevad koos pakendisse.
Edingu sõnul ei tasu ka pakendite pesemisega üle mõelda, vaid tasub kraapida kokku nii palju sees sisaldunud tootest kui võimalik, kuid eraldi täiesti puhtaks pesta pole vaja.
Tihti tekib Edingu sõnul ka küsimus, kas kommipaber on pakend. "On ju küll, kommid tulevad sellega. Nii see pakk, kus kommid on sees kui ka paberid, mis on kommide ümber – see kõik on pakend."
Pakendisse lähevad ka kõik plasti ja fooliumi segused ravimiümbrised. "Kuna Eestis on süsteem, et plast ja metall lähevad kokku, siis sinna ta läheb."
Majapidamispaberit on mõistlik panna aga bioprügisse. "Kindlasti mitte paberisse, sest nad on märjad juba ja kasutatud. Mitte paberisse, sest seal peab olema kuiv. Ja kui tõesti kuidagi ei kannata sinna biosse panna, südametunnistus ei luba, pange siis olmesse," sõnas Eding.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets