"Mind kasvatati juba maast madalast nii, et minust saab proviisor. Mind võeti töö juurde kaasa ja ma nägin, kui põnev see maailm on ja nii tekkis huvi," ütles Triinu Entsik-Grünberg, kes on kolmandat põlve proviisor. "Ja just sellepärast, et see on ilus ja puhas töö. Saan oma tervise heaks nii palju ära teha ja ka teisi aidata. Öeldakse ju, et inimene on õnnelik, kui ta saab teha päevas vähemalt ühe heateo."

Grünberg töötab Raeapteegis, mis on Euroopa vanim siiani töötav apteek, mis on samades ruumides töötanud juba 601 aastat.

"Meil on letitagune apteek, nii nagu vanasti oli," ütles Entsik-Grünberg. "Patsient tuleb ja räägib oma hingemure või tervisemure ära ja apteeker ehk proviisor püüab siis leida probleemile parima lahenduse."

Kas ravimeid võiks müüa toidupoodides?

"Minu vastus on kindel "ei", sest proviisorid õpivad ülikoolis viis aastast, millised toimeained on ravimites, millised on koos- ja kõrvaltoimed, milliseid ravimeid tohib omavahel kasutada," põhjendas Entsik-Grünberg. "Ravimitel on ju ka toidulisanditega koos- ja kõrvaltoimed. Reeglina on võimalik ravimite koos- ja kõrvaltoimete mõju vähendada nii, et üht ravimit võetakse hommikuti ja teist õhtul."

Ibuprofeeni ei tohi võtta tühja kõhuga

Entsik-Grünbergi sõnul on proviisoritel teadmisi, mida tavalistel inimestel ei pruugi olla. "Näiteks enim levinud valuvaigisti ibuprofeeni puhul peab teadma, et paljud inimesed ei tohi seda kasutada," selgitas Entsik-Grünberg. "Samuti ei tohi seda kasutada tühja kõhu peale, sest ta kahjustab magu ja pikaaegsel tühja kõhu peale kasutamisel võib põhjustada seedeelundkonnas verejookse. On nüansid, mida ainult apteeker oskab ravimite juurde rääkida. Paljudel ravimitel on maksimaalsed ööpäevased annused. Jah, on küll olemas pakendi infoleht, aga seal teiste ravimitega koostoime informatsiooni kirjas ei ole."

Toidulisandid on vajalikud

"Toidulisanditest räägitakse viimasel ajal palju, et neid justkui ei peaks üldse kasutama. Aga on toidulisandeid, mis on väga vajalikud," pani Entsik-Grünberg südamele. "Näiteks D-vitamiini vajame sünnist surmani ja seda tuleb võtta iga päev. Aga on ka teisi toidulisandeid, mida me vajame erinevatel eluetappidel. Noorukieas, vanemas eas, ja ka neil, kes kasutavad mõningaid ravimeid, on vaja juurde võtta toidulisandeid."

"Kindlasti ei tohi ravimeid võtta nii, et ma arvan, et mul on see probleem," hoiatas Entsik-Grünberg. "Kui sa tunned, et sul on mingi probleem, siis tuleb tulla apteeki ja koos apteekriga otsustada, kas seda tegelikult ka on vaja. Vahel on vaja juurde teha ka vereanalüüs."

Peab teadma, millist vitamiini kui palju on vaja võtta

Entsik-Grünberg soovitas haiguse alguses juurde võtta C-vitamiini. "Aga meeles tuleb pidada, et üle 200 milligrammi korraga võetud C-vitamiin läheb lihtsalt organismist välja. Nii et kui soovite võtta suuremat annust, tuleb see kogus päeva peale ära jagada," ütles Entsik-Grünberg. "Näiteks punane päevakübar on selline ravimtaim, millel on tõestatud immuunsust tõstev toime. Seda küll ei tohi kasutada kõik inimesed, aga noored ja tervemad inimesed võiksid seda viirusterohkel perioodil kasutada ennetuseks või siis haiguse ajal immuunsuse turgutamiseks."

"B12-vitamiin on vajalik neile, kes on oma menüüst lihatooted välistanud, aga see vitamiin on vajalik ka vanemaealistele inimestele, kellel erinevate ravimite või haiguste tõttu on peensoolest vitamiinide imendumine takistatud ning B-vitamiinid ei imendu enam organismi nii hästi. B12-vitamiin on väga oluline ka mälule ja keskendumisraskustele," lisas Entsik-Grünberg.

Inimesed võtavad ravimeid valikuliselt ja teevad omaloomingut

"Suurim mure tänapäevases proviisoritöös, mis tihti peavalu tekitab, on see, et ma näen, et inimesele on välja kirjutatud vererõhuravim, ja kui ma küsin, kuidas ta seda kasutab, siis ta ütleb, et siis, kui tal on paha olla," kirjeldas Entsik-Grünberg. "Aga kui meil on kõrge vererõhk, siis me tegelikult ei tunne seda, aga veresooned kahjustuvad ikka. Ja kui arst on ikkagi välja kirjutanud vererõhuravimi, siis tuleb neid ravimeid ikkagi igapäevaselt kasutada. Kui inimesed tõesti ostavad retspetiravimeid välja valikuliselt ja teevad omaloomingut, siis neil juhtudel üritame inimestele küll selgeks teha, et ravimit tuleb võtta korralikult ja nii, nagu arst on välja kirjutanud."

Proviisoriks õppimine ei ole lihtne

Entsik-Grünbergi sõnul saab proviisoriks õppida Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis. "Õpe kestab viis aastat," ütles Entsik-Grünberg. "Proviisorid ehk farmaatsiamagistrid on ravimiteadlased. Umbes pooled lõpetanutest lähevad tööle apteeki, aga nad võivad töötada ka ravimiametis, sotsiaalministeeriumis, tervisekassas, ravimifirmades või teha teadust," selgitas ta.