Kõiva: suitsusaun on väljakutse tõerääkimiseks ja karmi nalja tegemiseks
Folklorist Mare Kõiva rääkis saates "Lõpp hea, kõik hea", miks on saun saanud eestlaste hulgas nii erilise tähenduse ning millise pildi maalib kõrge tähelennu teinud dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" eestlase olemusest.
"Üks, mida eestlased on läbi aegade enda puhul tunnuslikuks pidanud, on saun, aga mitte tingimata suitsusaun," ütles folklorist ja vastne akadeemik Mare Kõiva. "Mina lisaksin juurde veel ka vee olulisuse. Eestlased jagunevad mererahvaks, jõerahvaks ja järverahvaks ning veel mitmeks imeliseks rahvaks."
"Suitsusaun jäi Lõuna-Eestis ja veel päris mitmes piirkonnas põhiliseks saunatüübiks ning saunakütmine on igas Eesti piirkonnas püha tegevus, mis võtab aega, kui ei ole just elektrisaun. Teine asi on see eriline rituaalne käitumine, mis sinna juurde käib. Peamine suitsusauna juures on aga ikkagi see, et sa saad seal rääkida kõigist neist asjadest, mida sul ei tule pähegi mujal rääkida. See on väljakutse tõerääkimiseks, karmide naljade tegemiseks ja kõigeks muuks. Loomulikult ka sõbrasuhete sõlmimiseks," selgitas Kõiva suitsusauna fenomeni.
"Savvusanna sõsarate" filmi fenomeni kohta ütles Kõiva, et see on ausameelsus saunas. "Filmis on väga ausalt näidatud, et inimese keha võib olla väga erinev. See on üks asi," ütles Kõiva. "Teine asi on muidugi see, et suitsusaun on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja, mis muudab ta paljude inimeste jaoks eriliseks, kes käivadki just mööda maailma ja püüavad külastada neid vägevaid kohti. Ja ka see, et naisküsimus on praegu väga teravalt vaatluse all. Film on tekitanud väga palju vaidlusi ja küsimusi ning võib öelda, et inimesed jagunevad siin põlvkondade kaupa. Eriti vanema põlvkonna esindajad ütlevad, et selline film teeb meile maailmas häbi. Ja selle vastu siis noorem põlvkond, kes ütleb, et režissöör on olnud erakordselt julge ja ennastsalgav, et sellise filmi on teinud. Ja muidugi on kaheldamatult väga õige ka filmi turuletuleku hetk, mis määrab väga palju tegelikult."
"Kindlasti on filmi edu taga ka terve meeskonna käitumine, mis on nii siiras ja vahetu, et lööb igal juhul hingest ja vaimust läbi," ütles Kõiva.
"Samuti on see film noorema põlvkonna režissööride jaoks väga eriline," lisas Kõiva. "Peame tunnistama, et meil ei jätku ju kõikideks filmiideedeks raha ja Anna Hints nagu ka Moonika Siimets on selles mõttes ägedad, et neil on oma filmi finantseerimiseks ka koduste toetus. Nii et kokku on saanud hea idee, tohutu tahe ja toetavad ning arusaavad inimesed nende ümber."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Lõpp hea, kõik hea", intervjueerisid Margit Kilumets ja Lauri Varik