"Ringvaade" käis pöidlaliigese operatsioonil
"Ringvaade" käis Tartu Ülikooli Kliinikumis uurimas, kuidas paigaldatakse patsientidele uue generatsiooni pöidlaliigese proteese, mis võimaldab inimesel igapäevaelu toimetusi taas valuvabalt teha.
"Kui pöial ei liigu, ei saa nööpe kinni, niiti nõelale taha, raamatulehte keerata," ütles pöidlaoperatsiooni ootav Krista Hint. "Vana pöidlaliiges kulus ära ja nüüd saan uue. Peale selle, et see segab igapäevaelu, valutab pöial ka väga kõvasti. Loodan, et äkki ma saan jälle viiulit mängida nii, et mul ei ole valus."
Liigeseid on Tartu Ülikooli Kliinikumis vahetatud juba 15 aastat. Liiges, mille patsient Hunt saab, on aga täiesti uus kahekordse liikuvusulatusega mudel.
"See on praegu kõige moodsam mudel, aga implantaatide arendus ise on ülikeeruline ja väga ajamahukas," ütles ortopeediakliiniku juht Katre Maasalu. "Sellele, et meil täna on uue generatsiooni protees, on eelnenud vähemalt kümme aastat tootearendust ja erinevaid teste ning etappe. Patsiendi jaoks tähendab see, et pöidlaga saab veel suuremaid ringe teha ja suuremaid asju haarata ning tehnilises mõttes peaks protees paremini vastu pidama."
"Operatsioon maksab natuke alla tuhande euro. Kunstliigeste hea eluiga on 20 aastat ja sõltub sellest, kuidas patsiendid vajalikku režiimi peavad. Näiteks rasket füüsilist tööd me teha ei luba," lisas Maasalu.
Selliseid operatsioone tehakse kliinikumis aastas umbes paarkümmend. Sellest, et pöidlaga on midagi valesti, annab märku eelkõige valu.
"Väliselt tekib pöidla piirkonda muhk ja kui pöialt proovida tõsta, siis juhtub see, et pöial tõuseb hoopis järgmisest liigesest, sest õige liiges on justkui lukku jäänud," selgitas kirurg. "Harutame liigese lahti ja paneme keskele uue kunstliigese. Pärast operatsiooni on eesmärk, et pöialt tõstes liiguks see õigest liigesest. Nagu paljude lõikuste puhul, on tegelikult nii, et kirurgi osa on ainult 30 protsenti, ülejäänud on patsiendi enda töö ja vaev. Liiges ise ei liigu, vaid seda tuleb patsiendil endal liigutada."
Seni paigaldatud uusi proteese võib üles lugeda napilt kahe käe sõrmedel.
"Väga hea tunne on," ütles patsient Ave, kellelt eemaldati kips ning kes sai esimest korda kunstliigesega pöialt liigutada. "Loodan, et saan hakata jälle käsitööd tegema. Kangasteljed ootavad, ma ei ole saanud kaks aastat kududa. Sain aru, kui raske on ilma liikuva pöidlata elada, käsi ju harjus sellega ära ja teised näpud võtsid pöidla funktsioonid üle."
"Kodused tööd hakkavad lonkama, kui pöial ei liigu," ütles uue pöidlaliigese omanik Tatjana. "Kartulit ei saa koorida ega tainast korralikult rullida."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade"