Reimo Sagor: näitleja põhitöö võiks tagada elamisväärsed tingimused
Kultuuritöötajaid ärritab riigipoolne leige suhtumine nii vabakutseliste sotsiaalsetesse garantiidesse kui ka miinimumpalga tõstmisse, rääkis näitleja Reimo Sagor R2 saates "Hommik!" Sagori sõnul vajavad nad õiglast staaži arvestavat süsteemi ning soovivad, et kultuuritöötajate palk oleks kooskõlas Eesti keskmise palgaga, mis tagaks näitlejatele elamisväärsed tingimused ilma lisatöid tegemata.
"Küsimus on laiapõhjalises riigipoolses suhtumises," ütles Vanemuise teatri näitleja Reimo Sagor. "Näitlejate ja kultuuritöötajate miinimumpalk ei ole üldse kõne all, sellest vaikitakse. See on kummastav ja hämmingut tekitav. Näitlejate ja kultuuritöötajate miinimumpalk on hetkel 1600 eurot. Selline summa on olnud juba aasta ja tundub, et jääb ka järgnevateks aastateks."
Sagori sõnul puudub ka mõistetav ja õiglane staaži peal toimiv süsteem. "Üldjuhul see, mida nimetatakse miinimumiks, näiteks minul on kümne aasta jooksul palganumber tõusnud 50 eurot. Nii et 25 aasta eest saab siis sada eurot. Arvan, et teatrite vahel siin summades suurt erinevust ei ole."
Riigiteatris tasustatakse näitlejaid ka etenduste pealt. "Erinevates riigiteatrites on erinev süsteem," ütles Sagor. "Mõnes on punktitasusüsteem etenduste pealt, aga siis sõltub, kui palju on näitlejal kuus etendusi. Mõnel on rohkem ja mõnel vähem, see pole otseselt summa, millega saab arvestada. Etenduse eest saadav lisatasu jääb kümne-kahekümne euro vahele, sõltuvalt etendusasutusest."
"Näitlejate põhimõtteline küsimus on, et pikem staaž teatris ei taga sulle paremat tulevikuperspektiivi parema palga näol," lisas ta. "Ja see, et riigi tasandil sellest lihtsalt ei räägita, ärritab hetkel paljusid inimesi. Näitleja on ju ikkagi tippspetsialist, kes läbib väga tiheda konkurentsi, et kooli sisse saada, siis läbib stressirohke ja keerulise õppe, omandab eriala, üldjuhul see teeb ta õnnelikuks ja ta armastab teatris töötamist, aga see ei ole antud juhul põhjendatud sellega, et siis olge ka rahul oma väikese palgaga, mis teil on."
Näitlejal, kes on põhikohaga tööl riigiteatris, on keeruline teha lisatööd teatrist väljaspool. "Kui sul on teatris käimas prooviperiood, siis lisategevusi saad teha oma vabade päevade arvelt ehk nädalas üks või ka poolteist päeva," selgitas Sagor. "Kui saad selle inimesega, kes muud tööd pakub, kokkuleppele, et näitleja saab tulla oma vabadel päevadel ja kui ei saa, siis peab lisatööst loobuma. Eesti näitlejad üritavad üldjuhul suvel võimalikult palju rabada. Selle tulemus on aga see, et näitlejad põlevad kiiremini läbi. Tihti peab lisatöö, filmi või seriaalirolli üldse ära ütlema, sest pole lihtsalt aega. Inimene peab ju millalgi ka puhkama. Põhitöö võiks olla see, mis tagab elamisväärsed tingimused ja millest jätkub sul ka muudeks asjadeks kui igapäevased põhikulutused."
Näitlejate liit on sätestanud oma liikmetele hinnakirja, mis peaks näitlejaid kaitsma. Kuni kümnetunnisel võttepäeval peab liidu liikme tasu olema 300 eurot, esimese ületunni eest saab 45 eurot ja iga järgneva tunni eest 60 eurot lisatasu. Kümnetunnise proovipäeva tasu on ette nähtud 150 eurot.
"Näitlejate streigimõte vajab veel arutamist," ütles Sagor. "Aga kindlasti me toetame õpetajate streiki."
Sagori sõnul peaks arutelu, kas Eestis on liiga palju näitlejaid ja kultuuritöötajaid algatama ministeeriumi vastava valdkonna inimesed.
"Kuigi meie kultuuri rahastus on Euroopaga võrreldes heal tasemel, siis inflatsioon, mis Eestis toimus, oli ka meeletu ja selle kõrvalt öelda, et meie palgad ei tõuse, on ikkagi mõnitamine."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: R2 "Hommik!", intervjueerisid Bert Järvet ja Margus Kamlat