Kettagolfar Tattar: sportlaste võrdlemine on õnne röövel
Maailma kõige parem kettagolfi mängija Kristin Tattar rääkis "Vikerhommikus", et discgolf on viinud ta eneseleidmise teekonnale, kus ta muuhulgas on õppinud ka abi küsima. Tema sõnul on erinevate spordialade sportlaste võrdlemine õnne röövel ja rõõmu tuleb tunda kõikide sportlaste üle, kes omal alal edu on saavutanud.
Maailma karikasarja korraldav Disc Golf Pro Tour kuulutas Eesti kettagolfari Kristin Tattari teist aastat järjest maailma parimaks naismängijaks. Tema tänavust võistlusperioodi on peetud lausa unelmate hooajaks.
"Discgolf on ala, kuhu ma olen pannud oma hinge viimased kümme aastat," ütles maailma kõige parem kettagolfi mängija Kristin Tattar. "Mängurõõm ise juba pakkus mulle nii palju naudingut, aga nüüd olen pärjatud veel mitme maailmameistritiitliga ja võitnud mitmeid Disc Golf Pro Touri etappe ja lõpuks kodumaal võidetud EM medal on ikkagi suurepärased saavutused."
Loodab oma tütrele eeskujuks olla
Miinuspoolena toob Tattar välja, et perega veedetud ajas on ta pidanud palju järeleandmisi tegema. "Mitmetel peresündmustel pole saanud osaleda. Tütrega koosveedetud aja vähesus on see, mis südant kriibib, aga lohutan ennast sellega, et ehk olen ma talle oma tegudega eeskujuks olnud."
"On täiesti haruldus, et me oma pisut üle miljonilise elanikkonnaga oleme mingitel spordialadel kuskil tipus ja esineme hästi. Sportlaste võrdlemine on õnne röövel," ütles Tattar aasta sportlase valimise kohta. "Ma tunnen väga palju rõõmu nii enda hea hooaja kui ka kõikide teiste eesti sportlaste üle, kes teevad oma asja südamega ja on saavutanud oma alal edu."
Kettagolf ei pea ilmtingimata olema olümpiaala
"Lapsena teleka ees meie sportlaste saavutustele kaasa elades tunnetasin ma isegi läbi ekraani seda sportlaseks olemise magusat valu," meenutas Tattar. "Sport on paratamatult nõudev valdkond, mida teha, aga kõik see, mis sealt tagasi tuleb, on magus. Nooremana arvasin ka, et olümpiasportlane olla on just see, mis on kõige kõrgem näitaja sportlase jaoks. Tänasel päeval ma aga tunnetan, et minu maailmavaade on nii palju laiem, et enam ma seda nii kitsalt ei näe."
"Arvan, et discgolf ilmtingimata ei pea jõudma olümpiale ja see ei kahanda minu väärtust sportlasena. Aga väga tore oleks, kui ta kunagi jõuaks," lisas Tattar.
Tattari sõnul on kettagolf viinud ta eneseleidmise teekonnale. "Olen pidanud oma sisemaailma kolikambrites või sisenurkades hekseldama ja seal lahustama mingeid uskumisi ja hirme, et tegelikult ka suudaksin oma oskused maksma panna. See ongi kohati väga raske. Mul oli ka EM-il viimast ringi sel aastal väga raske mängida ja ka tegelikult MM-il olid mul teatavad tõrked just vaimses mõttes. Kõik see on igapäevaelu osa sportlaseks olemise juures."
Abi küsimine on tugevuse märk
"Olen ise kasvanud sellises koolkonnas, kus abi küsimine ei olnud väga populaarne, teinekord vaadati seda ka kui nõrkuse märki või et järelikult on mul midagi viga, kui ma abi küsin," meenutas Tattar. "Eriti just vaimses aspektis abi küsimine. Aga tänaseks olen jõudnud arusaamisele, et tegelikult on see just tugevuse märk, et ma julgen tunnistada enda nõrkusi ja enda vigu või error'eid, mis pinnale kerkivad. Abilise ehk teise inimese perspektiivi juurde toomine on tegelikult väga vajalik."
"Discgolf on väga kättesaadav spordiala ja väga lõbus, lihtne sportmäng," põhjendas Tattar, miks kettagolf eestlaste hulgas on nii populaarne. "Suurt varustust pole vaja või põhjapanevat treeningut, igaüks saab minna ja mängida. Ka minu jaoks algas kõik kunagi sellest, et läksime sõpradega metsa vahele kettaid viskama."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Sten Teppan