Keskaegsed klaasikillud pajatavad kunagise linnaruumi näost ning kunstitehnikate arengust
Kalamajast välja tulnud keskaegne prügimägi andis uurijatele tööd mitmeks aastaks. Arheoloog Monika Reppo sõnul pajatavad leiud mõndagi olulist elust 15. sajandi Tallinnast.
Väljakaevamised toimusid Kalamajas Jahu tänaval aastatel 2018–2019. Hoidlasse anti üle ligi 27 000 leidu. "See on suurimaid leiukogumeid üldse Eestis arheoloogilistelt kaevamistelt," märkis Reppo.
Reppot huvitab aga eelkõige klaas. "Keskaegsed linnad ei olnud räpased, valitses prügikorraldus, tuli oma maja ja majaesise eest hoolitseda ja kõik sodi, mis majadest välja heideti jõudis lõpuks sinna prügimäele," kirjeldas Reppo, kuidas klaas prügimäele sattus.
Reppo tõi välja, et Jahu tänava leidude säilivus on väga hea. "Nad tõesti näevad välja nagu eile läksid katki ja visati ära," muigas ta. Teiste välja kaevatud pinnase kihtidega võrreldes, tegid arheoloogid kindlaks, et leitud klaasikillud võiksid jääda 15. sajandi viimasesse veerandisse.
Aknaid hakati Reppo sõnul Tallinnas klaasima 14. sajandil. Leitud killud võiksid seega anda aimu, missugune võis välja näha linnaruum ja inimeste kodud.
Kõige rohkem äratasidki Reppos huvi erinevad vitraažikillud, mille hulka kuulub ka leidudest kõige tuntum, kollases riides vilepillimängijat kujutav vitraažikild. Muusiku riietuse kollane värvus tuleb hõbedast. "See on hõbedakollane, millega saadakse väga särav kollane sinna. Pruunid jooned on jällegi raudoksiidist. See aitab ka vaadata seda, kuidas erinevad kunstitehnikad arenesid," rääkis Reppo.
Leidude seas leidus ka veel näiteks klaaskuulikesi, millega Reppo sõnul nipsukuuli tavatseti mängida. Samuti saab klaasikildude järgi tõlgendada 15. sajandi tallinlaste joomisharjumusi.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade"