Loomakliiniku ülemarst: ühel päeval hakkame ka ajuoperatsioone tegema
Lemmikloomade suur hulk on toonud kaasa loomaarstide puuduse. Eesti Maaülikooli loomakliiniku kirurg Rainer Hõim ja ülemarst Aleksandr Semjonov rääkisid "Terevisioonis", kuhu veterinaarmeditsiin praeguseks jõudnud on ning mida tulevikus veel paremini teha saaks.
Loomaarstiks õppimine kestab kuus aastat. "Noored ikka tahavad loomaarstiks saada," kinnitas ülemarst. "Tegelikult ei ole vähenenud loomaarstide arv, vaid on tõusnud loomade arv."
"Meil ei ole kohe kindlasti midagi häbeneda, tingimused on head," rääkis Semjonov veterinaarmeditsiini õppest Eestis võrreldes teiste riikidega. "Me kasutame ka hästi palju erinevaid interaktiivseid õppevahendeid," lisas ta, viidates simulatsioonidele.
Hõim on töötanud kirurgina 25 aastat ning saatesse oli ta kaasa võtnud spordikoera, kes oli enne puudega, kuid on nüüd proteesiga. "Selliseid asju ei osanud uneski näha," viitas ta sellele, et veterinaarmeditsiin on jõudsalt edasi arenenud võrreldes tema karjääri algusaastatega.
"Tema põlvekedrad ei püsinud üldse paigal, mis on väikestel koertel tüüpiline haigus, ja tavalised, traditsioonilised põlvekirurgia meetodid teda ei aidanud," põhjendas Hõim proteesi paigaldamist. "Ja ta päriselt teeb sporti praegu."
Arsti sõnul on sellise operatsiooni maksumus umbes 3000–4000 eurot.
"Kõige keerulisemad protseduurid on näiteks kopsulõikused, kõik lõikused, mis rinnakorvis toimuvad," tõi Semjonov välja. "Ja igasugused pikemad lõikused."
Hõim loodab, et tulevikus saavad veterinaarid loomade käitumisest veel paremini aru kui praegu. "Me arvame, et me saame neist hästi aru, aga kui neid igapäevaselt näha, kasvõi valukäitumisi, siis tundub, et me tegelikult väga hästi ei saa."
"Ühel päeval on ilmselt aju see organ, mida me opereerima hakkame," lisas Semjonov lõpetuseks.
Toimetaja: Maiken Tiits, intervjueeris Liisu Lass
Allikas: "Terevisioon"