Reet Aus: Euroopas on puudu tekstiilijäätmete tootearendusest
Viimased poolteist aastat on Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja TalTech teinud koostööd, et leida lahendust tekstiilijäätmete töötlemiseks. Moekunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Reet Aus rääkis "Terevisioonis", et kuigi Euroopas on mitu tehast, kus saab tekstiilijäätmetest riidekiude teha, on puudu tootearendusest ja saadud materjalidega ei osata midagi peale hakata.
Aus, kes on tekstiilijäätmete taaskasutamisest rääkinud aastaid, tõdes, et vaikselt hakatakse ühiskonnas aru saama, et tekstiil on jääde, mida saab ära kasutada, mitte ei pea ära viskama. Küll aga nentis ta, et jäätmeprobleem on läinud väga suureks ja tekstiilijäätmed on nii keerulist tüüpi, et sellega ei osata midagi väga peale hakata.
"Seda ebamugavat teemat on aastaid edasi lükatud, aga kuna Euroopa Liit kehtestas regulatsiooni, et aastast 2025 tuleb meil tekstiilijäätmed kokku koguda ning me ei tohi neid enam prügilasse saata ja põletada, tuleb leida mingid lahendused," selgitas ta.
Selleks, et tekstiilijäätmetele uus elu anda, on Aus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooliga välja töötanud süsteemi, kus vanadest tekstiilijäätmetest luuakse lõng, millest saab omakorda uusi rõivaid luua.
Koos Uuskasutuskeskusega koguti kokku kolm jäätmeliiki: kodutekstiilid, teksapüksid ja T-särgid. Seejärel purustati tekstiilid ning tekkinud kiud segati lõnga saamiseks jääkvillaga. Saadust lõngast loodi eksperimendi käigus müts.
Aus nentis, et praegu on üks murekoht just tootearendus ehk kiustatud materjalidega ei osata midagi peale hakata. "Tootearendust ei ole. Ka soomlased, kes oma tehase püsti panid, on võimelised mingi koguse kiustama, aga kuhu nad selle kiu siis panevad, selle peale justkui väga palju mõeldud ei ole," rääkis ta.
Siiski rõhutas Aus, et selleks, et jäätmeid tekiks võimalikult vähe, tuleks juba ostetud tooteid kasutada nii kaua kui võimalik. "Korduskasutus on erakordselt oluline, aga tõepoolest, kui toodete kvaliteet on tänapäeval nii vilets, et ega nad pikalt ei püsi ja inimesed neid kaua kasutada ei saa, siis järgmine hetk peaks olema nende keemiline või mehaaniline töötlus."
Toimetaja: Karmen Rebane, intervjueeris Katrin Viirpalu
Allikas: "Terevisioon"