Nele-Liis Vaiksoo Celine Dionile antud Oscarist: mul oli tunne, nagu oleksin ise võitnud
Eesti Kirjandusmuuseum kogub aasta lõpuni inimeste mälestusi ja muljeid muusikast. Projekti "Muusika minu elus" käigus soovitakse teada, mida inimesed muusikast arvavad ja kui palju see neid mõjutanud on. "Ringvaate" stuudios käisid oma mälestusi jagamas muusik Nele-Liis Vaiksoo ja tema isa, arhitekt Raul Vaiksoo.
Raul meenutas, et kuigi muusikaga puutus ta ka varem kokku, hakkas ta sellest rohkem aru saama 1960. aastatel. Esimene muusikaga eredalt seotud mälestus pärineb tal 1964. aastast, mil vanem vend Rain hakkas kodus raadiot kruttima ning vennad kuulsid esimest korda The Beatlesi muusikat. "Pärast seda olin ma jäägitult The Beatlesi mees," tõdes mees.
Nele-Liis nentis, et kuigi ta on alati öeldnud, et tal pole eeskujusid, keda ta jäljendanud on, siis 1990ndatel meeldis talle väga Celine Dion. "Ma mäletan kui oli Oscarite gala ja "My Heart Will Go On" oli Oscarile nomineeritud. Kuskilt Soome kanalilt kanti seda üle ja ma palusin vanematelt, kas ma tohiksin olla üleval ja seda vaadata," meenutas ta. "Ma olin tohutult elevil, kui ta Oscari lõpuks võitis – mul oli selline tunne nagu ma oleks ise võitnud."
Nele-Liis, kes on väga paljudes muusikalides osalenud, tõi välja, et kaks muusikalidest pärit laulu, mis talle enim südamesse on läinud, on "Defying Gravity" muusikalist "Wicked" ja "On My Own" muusikalist "Hüljatud". Viimast on muusik ka prooviesinemistel laulunud. "Väga palju rolle olen tänu sellele laulule saanud."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Ringvaade"