Ukrainlannade nõustaja Katerõna: neil on raske kedagi usaldada
Tänaseks on Pelgulinna sünnitusmajas tulnud ilmale 11 sõjapõgenike last. Arvel on 36 rasedat, kuid sünnitanud ja lapseootel ukrainlannasid on arvel ka teistel haiglates. Naistele oli vaja kriisinõustajat, kelleks sai sõjapõgenik Katerõna Galiant.
"Kõik läks kenasti," meenutas Lääne Tallinna Keskhaigla naistekliiniku juhataja Piret Veerus "Ringvaates", kuidas möödus esimene tänavuse Ukraina sõjapõgeniku sünnitus Eestis. "Emale toodi palatisse 300 tulpi - nii et me otsisime kokku kõik vaasid, mis meil majas on, et need ära mahuksid," lisas ta.
"Eraldi väga keerulise rühma moodustavad need naised, kes on kogenud vägivalda," rääkis Veerus ning see oli üks põhjuseid, miks oli sünnitusmajja vaja organiseerida kiiremas korras ukraina keelt kõnelev kriisinõustaja.
Sünnitusmajade Fondi tegevjuht Liine Jänes leidis sotsiaalmeedia kaudu sobiva kandidaadi Kiievist ning võttis ta esialgu enda juurde elama. "Vormistasime ta kriisinõustajana Sünnitusmajade Fondi tööle ehk siis ta nõustab meil kahte sünnitusosakonda, kuhu kõige rohkem sõjapõgenikke jõuab - ITK ja Pelgulinna sünnitusmaja. Ja kuna ta töötab ainult emakeeles, siis selliselt sai see toimuda," tutvustas Jänes kriisinõustajat Katerõna Galianti, kes on ise samamoodi sõjapõgenik.
"Ta on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist," lisas Veerus. "Me oleme väga õnnelikud, et ta oma kogemusi on valmis meie patsientidele jagama."
Ka Katerõna oli õnnelik, et saab end Eestis vajalikuks teha. "Ukraina naised satuvad siia stressiga. Neil on raske kedagi usaldada. Mitte sellepärast, et siin on halvad arstid, neil on lihtsalt keeruline usaldada. Ja kui nad kuulevad, et keegi räägib ukraina keeles, on neil palju kergem," rääkis Katerõna.
Üks Katerõna klientidest on kaasmaalane Veronika. "Kuigi ma rääkisin, et seda pole vaja, olin ma selle maha surunud," kommenteeris Veronika enda sõjajärgset traumat. "Tekkis lausa süütunne. Ja ta aitab mu praegu sellest seisundist üle saada," lisas Veronika. "Raske on seepärast, et mul on selline tunne, et seal käib sõda, paljud inimesed on ohus, aga mina olen siin ohutus kohas," rääkis ta.
Kriisinõustaja Katerõna lausus lõpetuseks, et räägib kindlasti tulevikus enda lapsele sõjast Ukrainas. "Kui ta vanem on, räägin talle sõjast kõike. Ma tahan, et ta seda minult kuuleks, sest mina olen tunnistaja" teatas ta kindlameelselt.
Sünnitusmaja Fondile saab soovi korral annetada siit.
Toimetaja: Maiken Tiits
Allikas: "Ringvaade"