Saar-Veelmaa teatas "Vikerhommikus", et sõna töö pole esmapilgul õnnega seostuv sõna, pigem raskuste ja vastikustega. Töö ümbermõtestamine ja seostamine heaoluga on toimunud viimase 50 aasta jooksul.

"Mulle tundub, et 80% antidepressantidest me söömegi halva tööelu tõttu. Me lõpuks mässime end nii tugevalt sisse... et me teeme midagi, mis justkui, jah, toob meile leiva lauale - kuskil me käime, kuidagi me toimetame, aga tegelikult sügaval sisimas see meid õnnelikuks ei tee," rääkis psühholoog.

"Sealt hakkab mitte ainult mustameelsus pihta, vaid väga tihti see viibki läbipõlemiseni," kommenteeris Saar-Veelmaa negatiivseid emotsioone ja situatsioone töökeskkonnas. Nende kuhjumine võib inimesele saatuslikuks saada.

"Väga paljudesse valdkondadesse saab huvi ja initsiatiiviga sisse tulla," rääkis psühholoog. "Päriselt valesid valikuid ka pole," lisas ta noortele lohutuseks, kes veel karjääri valinud pole.

Saar-Veelmaa teatas, et nii üldine eluiga kui ka aktiivne eluiga pikenevad. "Teadusuuringud näitavad, et me teeme 11 karjääri elu jooksul, ehk siis 11 rahuldust pakkuvat eneseteostust võib meie ellu mahtuda." Ta lisas, et kunagi ei ole liiga hilja muudatusteks, kuid peab olema julgust enda sisse vaadata.

Saar-Veelmaal ilmus äsja täiendatud versioon raamatust "Tööga õnnelikuks", mis sisaldab päriselu lugusid tavainimestest. Need lood on nüüd samuti, kuus aastat hiljem, täiendatud. "70% läks uuendamisele," lausus psühholoog.