Esmaspäeva pärastlõunal alustanud 12 rõõmsast osalejast oli teisipäeva hilisõhtuks auto juurde alles jäänud kolm vaprat.

"Valdavalt seistes ja tegelikult vahepeal võisime ka istuda. Ja magada ei tohi üldse," kirjeldas Rauno võistluse kulgu.

"See käibki siin üles alla, et on hea olla ja siis on halb olla ja siis on külm ja valus ja raske," kirjeldas Joosep.

"Kui koitma hakkasm siis tuli uni. Aga seni oli täitsa ärkvel olek," ütles Andre.

Eelnenud öö aitasid üle elada võistlejate sõbrad, kes tõid tõid kohvi ja süüa. Ärkvel aitasid olla ka linnakodanikud.

"Ma ütleks, et kuna me olime siin koos, siis me olime natuke ka koos kannatajad. Aga nad pidasid päris hästi pausideni vastu ja neil olid päris tugevad taustajõud ka, mõnel käisid sõbrad siin iga pooleteise tunni tagant süüa või jooki toomas ja mõnele tõid tegelikult ka linnakodanikud kohvi ja lubasid hommikul tagasi tulla," rääkis Tartu tudengipäevade korraldaja Selena Jõesuu.

Õhtul kell kümme ületasid poisid 2013. aastal tehtud rekordi 32 tundi. Seejärel läks ülesanne raskemaks - autot tuli puutuda katuselt ja vaid ühe sõrmega.

"Lihtsalt käsi ei pidanud vastu kahjuks. Eks väikesed mingid krambid tekkisid," rääkis Rauno. "Tunne on hea, poleks uksunud üldse, et nii kaua on võimalik hoida niimoodi."

Kui oli aeg kahel viimasel asendit vahendada, unustas Andre, et kätt ei tohi autolt tõsta ka mitte korraks.

"Hakkasin teisele näitama, et kuidas ja mida ja. Nii kaua üleval olnud, siis ei mõtle ette. Väsinud, väsinud," ütles Andre.

"Ma lootsin, et see võit tuleb koju ja tuligi. Ma ei arvanud, et see tuleb nii lihtsalt, ma olin valmis pingutama palju rohkem. Aga kaaslane tegi eksimuse ja seekord vedas," rääkis võistluse võitnud Joosep.

Võidu aitasid tema hinnangul tuua sõbrad. "Raudselt tiim, sõbrad, nii palju aitasid. /.../ Sõpru käis palju ja kõik motiveerisid hästi palju," ütles ta, lisades, et kavatseb kaheks kuuks kasutusse saanud autoga sõpru mööda Eestit sõidutada.

"Kõik sõbrad, kes aitasid, peab sõitma viima, raudselt," ütles ta.