Suržikova teeb dokfilmi Ukraina põgenikest: mind huvitas inimlik küsimus
Režissöör Aljona Suržikova veetis pikki päevi Ukraina piiril, kus võttis üles materjali oma valmivaks dokumentaalfilmiks. Ta märkis, et projekti juures huvitas teda eelkõige inimlik küsimus.
Suržikova tõdes, et esialgu mõtles ta selle peale, kuidas päästa Ukrainast oma sugulased. "Tegelesin tükk aega sellega ja siis, kui asi natuke rahulikumaks muutus, otsustasime minna ja vaadata, mis piiri peal toimub."
Ta tunnistas, et tahtis tegelikult teha sarnase filmi aastal 2015, kui olid Süüria põgenikud, kuid selle tegemine seiskus. Põhjus, miks ta otsustas Ukraina põgenikest filmi tegema hakata, oli see, et kuigi ta teadis, et paljud siia tulevad, ei tea ta, kuidas nad siia tulevad, mis nendega Eestis saab, millised on nende lood ja kes neid aitavad.
"Põhimõtteliselt huvitas mind inimlik küsimus. /---/ Mind huvitab see, et kui toimub selline karm asi nagu sõda, siis kes on inimesed, kes kannatavad kõige rohkem. Tavaliselt sõda näitab inimese kõige paremaid ja halvemaid külgi," märkis ta.
"Kui ühiskond on kodanikuühiskond, siis ta hakkab ise tegutsema ega oota, et keegi annab käsu," sõnas Suržikova, viidates inimestele, kes on ise organiseerunud põgenike Ukraina piiril äratoomiseks ja nende abistamiseks.
Ukraina piiril veetis ta neli-viis päeva. Ta tunnistas, et põgenemine ei ole seal enam nii massiline ega kaootiline nagu alguses. "Ma nägin kaadreid ajast, kui see algas. Need, kes praegu põgenevad, olid põhimõtteliselt kolm-neli nädalat pommide all ja nende lood on väga karmid ja tõsised."
Suržikova tõdes, et ei kujuta ette, kuidas on üldse võimalik sellist asja üle elada nagu on kogenud inimesed linnades, mis on saanud sõja ajal enim kannatada. "Kuidas on võimalik üle elada seda, kui sul ei ole midagi. Alguses ei ole vett, siis ei ole elektrit, ja kui lähed söögi järele, siis pommitatakse ka neid järjekordi. See on väga karm."
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: "Ringvaade"