Peke Eloranta: viinamarjakasvatus on Eestis vaevaline, aga see-eest põnev
Eesti on arvatud Euroopa Liidu põhjapoolsesse viinamarja kasvatuspiirkonda, mis tähendab, et Eesti on nüüd ametlik veiniriik. Viinamarjakasvataja Peke Eloranta sõnul on nende viljade kasvatamine riskantne, ent äärmiselt põnev.
"Keegi ei teadnud varem, kas Eestis tohib veini valmistada või mitte, nüüd võib seda aga ametlikult teha," rääkis "Terevisioonis" Muhu veinitalu viinamarjakasvataja Peke Eloranta.
Viinapuude kasvatamise jaoks on Eloranta sõnul kõige olulisem kliima ja kasvutingimused. "Viimaste aastate soojemad suved on aidanud kasvamisele kaasa, viinamari ikkagi tahab sooja," sõnas mees.
Ehkki talved on meil külmad, on abiks see, et põhjapiirkondades on suvel küpsemisperioodi alguses pikemad päevad ehk rohkem päikesetunde. "Meie piirkonnas saavad päikesepaistelistel päevadel viinamarjad väidetavalt rohkem päikest kui näiteks Lõuna-Prantsusmaal. Põhjus on selles, et seal tõuseb päike kõrgele, meil jääb aga madalamale ja viljad saavad päikest kauem," ütles Eloranta.
Eestis viinamarju kasvatades on oluline valida õiged sordid, sest vaid teatud viinapuud suudavad meil talve üle elada. "Paljud traditsioonilised viinapuusordid ei talu meie talvi, eriti külmaõrn on harilik euroopa viinapuu, aga seda on ka ristatud mõne teise perekonda vitis kuuluva liigiga ja nii saavutatud talvekindlus," sõnas viinamarjakasvataja.
Parimaks piirkonnaks on Eestis viinapuude kasvatamiseks saared, kus on palju päikest ja ümbritseva mere tõttu mahedad talved. "Meil Muhus on euroopa viinapuu sorte ka, näiteks maailma kõige nooblim viinapuu "Pinot Noir". Põhjarannikul ja mandril on neid natuke riskantsem kasvatada, alati on olemas talvekahjustuse risk," ütles Eloranta.
Nõudlus kohalike jookide vastu on Eloranta sõnul suur, kuid viinamarjakasvatus ei ole kergete killast. "See vajab metsikut tööd, seal on hästi palju riske. See on vaevaline, aga samas hästi põnev," rääkis ta.
Toimetaja: Karoliina Tammel, intervjueeris Liisu Lass
Allikas: "Terevisioon"