Rahel ja Mette valmistusid halloweeniks juba aegsasti. Tüdrukutel olid seljas mustad nõiakostüümid, aknad kaunistatud ja ees ootas kõrvitsatele nägude pähe tegemine, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Kõige põnevam on Raheli sõnul maskeerituna ukselt uksele kommi-pommi jooksmas käia.

Mitte ainult lapsed ei valmistunud kõrvitsapühaks. Florist Ahti Lyra käed on tööd täis olnud, et saada valmis kõik tellitud vanikud ja kõrvitsatest tondipüüdjad.

Eesti Vabaõhumuuseumi ürituste juht Merike Puura selgitas, mis püha see halloween on, mis aasta-aastalt üha jõulisemalt meiegi linnatänavatele ja vaateakendele jõudnud on.

"See sama halloween, mis on Ameerikast meile tulnud tagasi, on olnud vanasti iidsetel aegadel keltide suvelõpu püha ja siis nad tähistasid seda samamoodi nagu meil on hingede aeg ja hingede päev. Ja meil on ka niimoodi kujunenud, et see on selline müstiline aeg, udune ja sombune aeg. Näiteks usuti, et kui on udused ilmad, siis on maa peale nii palju hingi kogunenud, et enam ei näegi läbi. Selliseid põnevaid asju on selgitatud," rääkis ta.

Vabaõhumuuseumis halloweeni ei tähistata, küll aga kohe peagi saabuvat mardi- ja kadripäeva.

"Mardipäeval olid kõik maskeerunud koledaks ja inetuks. Vanasti tehti näiteks kasetohust endale mask. Ja mardi isal pidi olema õnnevilja kott ja temal olid ka teinekord kuljused, millega teha suurt lärmi, et hinged ära ajada. Kadrid olid ilusad, mitte niisama ilusad, pigem ülepakutud, sellised kübarad peas ja põsed peediga punaseks värvitud ja Kadri emal oli kahe peaga tita ja siis ta pissis ja seda ei tohtinud ära pühkida, sest see tõi õnne. Santidega oli kaasa selline tore tegelane, kaardimoor-ennustaja," kirjeldas Puura.

Erinevalt halloweenist ei ole mardisantidel ega kadrisantidel kindlat sümbolit, mis sellega seostub. Ja seetõttu on neid tähtpäevi ka raskem kommertskaubaks muuta.

"Jah, kaubandusest tuleb tuleb tõesti seda ja võib-olla me peaksime oma vanu sandipäevi ka kaubanduslikult müksama kõrgemale," ütles Puura.

Mõni kodumaine ettevõte on seda juba teinud. Nii leiab näiteks Kalevi kommipoest halloweeni šokolaadi kõrvalt kodumaiseid sandikomme.

Merike Puura hinnangul ei pea rahvapühade tähistamisel kinni jääma vanadesse tavadesse. Vabaõhumuuseumis halloweeni tähistamist lähitulevikus tema ei näe.

"Kes teab, kui juurdunuks see mingite kümnete aastate pärast saab. Aga ma arvan, et meil on omal siin nii palju sante, et küll need välismõjutustega kombed tulevad juba iseenesest inimeste teadvusse."

Sant tuleb ladinakeelsest sõnast sanctus, mis tähendab püha.