"Pealtnägija": Elon Musk tahab inimkonnast luua multiplanetaarse liigi
USA kosmoseprogramm loodab ühe rohkem miljardäri Elon Muski firmale SpaceX, mis lubab aidata inimesed uuesti Kuule, edasi Marsile ja teha inimkonnast multiplanetaarse liigi.
Äsja 50-aastaseks saanud ja samal ajal maailma rikkamaks inimeseks tõusnud Elon Musk tegi Teslaga elektriautode vallas revolutsiooni. Nüüd on tema firmast SpaceX saanud lühikese ajaga ka USA riigi tähtsaim partner, et viia inimesed Kuule ja edasi Marsile.
"Endine raketitööstus oli nagu looduse idüll, klassikaline muusika. Kõik olid toredad ja viisakad. Siis ilmub kusagilt SpaceX, nagu möllubänd vinguvate kitarride ja lärmiga, pekstes pärast kontserdi lõppu pillid puruks," kirjeldas olukorda kosmoseajakirjanik Eric Berger.
Elektriauto brändi Tesla suuromaniku ja juhi visioonid on juba tänaseks põhjalikult muutnud autotööstust. Ehkki mitmed ideed maa peal on alles arendusjärgus ja pole lubatud potentsiaali saavutanud, kõrguvad Muski eesmärgid taevasse – mees unistab Marsi koloniseerimisest ja inimkonna muutmisest multiplanetaarseks liigiks.
"Kui väga kiirelt tegutseme, on meil võimalus alustada multiplanetaarset elu. Ainult võimalus, kindel see pole. Kui me kiirelt ei tegutse, on tõenäosus ilmselt null," kommenteeris tegevust SpaceXi juht ja peainsener Elon Musk.
Korduvkasutatavad raketid
Nii nagu autotootmises, püüab Musk ka kosmoseäris mängureegleid muuta. Üks tema põhitees on, et ühekordse kasutusega raketid, millele kosmoseprogrammid seni toetusid, on absurdsus. "Ühekordselt kasutatavad raketid on erakordne lollus, minu arvates. Täielik ajaraiskamine. Rahvas peaks aja raiskamise lõpetama. Oleks ju absurdne, kui keegi müüks ühekordselt kasutatavat lennukit. Aga ühekordselt kasutatavat raketti võib vabalt müüa," leidis Musk.
Muski võimalus avanes, kui NASA viimane korduvkasutatav süstik saadeti 2011. aastal pensionile ja ameeriklased pidid näiteks rahvusvahelisse kosmosejaama ISS küüti paluma Vene rakettidel Sojuz. Kuna SpaceX suutis esimese erafirmana viia oma raketi orbiidile juba 2008. aastal, said nad lepingu lendude korraldamiseks ISS-ile oma Falcon rakettidega, mis on ühekordse kasutusega. Musk lubas endiselt, et ehitab mitte ainult korduvkasutatavad raketid, vaid et kosmoselogistika muutub erakätes isemajandavaks.
On märgiline, et NASA valis SpaceXi tänavu kevadel partneriks, et viia inimene tagasi Kuule esimest korda pärast aastat 1972 ning sõlmis selleks 2,8 miljardi dollari suuruse lepingu. Lihtsustatult näeb plaan ette, et astronaudid lendavad Kuu orbiidile riikliku Artemis programmi raketiga, mida samuti alles arendatakse, aga SapceXi korduvaksutatav rakett sõidutab nad Kuu pinnale ja toob sealt tagasi. Selleks ehitab SpaceX pöörase tempoga raketti nimetusega Starship, mis oleks võimeline mitte ainult ohutult startima, vaid ka ühes tükis maanduma.
"Me näeme siin organiseeritud kaost. Ja siin on suurte tähtedega kirjas kogu Muski olemus. Teda ei huvita segadus ega kaos. Tema püüab minna tulevikku ja võimalikult kiiresti," rääkis Eric Berger.
Alles viiendal katsel maandus Starship tänavu mais SpaceXi kosmodroomil Texase rannikul ühes tükis. Musk on jätkuvalt enesekindel ning räägib, kuidas Kuu on tema jaoks ainult vahepeatus inimese viimisel edasi Marsile.
Musk möönab, et raketi kõrgus on probleem. Praegune Starshipi versioon on 17-korruselise maja kõrgune. Järgmine rakett ulatub oma kõrguses 23-korruselise maja kõrgusele. "Suur küsimus on see, kas saad Kuule maanduda põhimootorite abil või on vaja üleval eraldi mootoreid. Kui põhimootoritega maanduda, kaevad Kuu pinnasse suure kraavi ja siis kukud ise selles kraavis ümber. Põhimõtteliselt kaevasid endale haua. See oleks ikka paha lugu."
Ehkki ohutus- ja keskkonnareeglid on korduvkasutatava hiigelraketi arendust aeglustanud, siis SpaceX on saavutanud mitmeid verstaposte, püsides ühtlasi ees ka teise miljardäri Jeff Bezoze kosmoseplaanidest. Kolm nädalat tagasi saadeti orbiidile esimene ainult tsiviilisikutest koosnev meeskond. Lennu kapten ja rahastaja oli miljardär Jared Isaacman, aga kolm ülejäänud sõitjat valiti konkursiga. Nende seas 51-aastane geoloogiaprofessor Siam Proctor.
"Kui läheme Kuule, Marsile ja kaugemale, kirjutame uue lehekülje inimkonna kosmosesõitude ajalukku. Seda tehes peame mõtlema kogu inimkonna võrdsusest kosmoseruumis, sest tahame oma kosmoselennule kõiki kaasa võtta," rääkis Proctor.
Meeskond, kus polnud ühtegi professionaalset astronauti, veetis orbiidil kolm päeva ja maandus edukalt 19. septembril Atlandi ookeanis. Musk ütles, et rahastab oma Marsi projekti teise ambitsioonika ja vastuolulise plaaniga viia Maa-lähedasele orbiidile 40 tuhat sidesatelliiti, sisenedes niimoodi globaalsele internetiturule, mille väärtus on enam kui triljon dollarit.
Toimetaja: Lisete Tagen
Allikas: "Pealtnägija"