Birk Rohelend: kurjus on seotud inimese sisemise ängiga
Pühapäeval eetris olevas saates "Hommik Anuga" tõdeb kirjanik Birk Rohelend, et oma raamatuteks saab ta palju inspiratsiooni ka oma elust ning proovib läbi oma loomingu ka mõtestada ja aru saada lapsena nähtud vanemate vahelisi tülisid.
Rohelennu sõnul on ta alati ka päris elu krimilugudest olnud huvitatud. "Ma loen meeletult palju sarimõrvarite ja mineviku kuritegude kohta, võib-olla juba ripun kuskil potentsiaalsete terroristide listis," naljatles kirjanik.
"Mind väga huvitavad sarimõrvarid, need, kes on USA-s olnud 70-80ndate kandis, kellest on tekkinud näiteks "Voonakeste vaikimine", mis on võetud mitme sealse päriselt eksisteerinud sarimõrvari baasilt," rääkis Rohelend. "Nendega on tehtud ka intervjuusid. Netflixis on väga hea dokumentaal Ted Bundyst, kus ta ise räägib ja sa näed, milline inimene ta oli. Ta oli nii šarmantne inimene, et kui teda taheti süüdi mõista, siis kohtunikul hakkas temast nii kahju, et kohtunik ütles Bundyle, et ma ei suuda uskuda, et ma pean su vangi panema, sest sa oled nii sümpaatne inimene."
Rohelennu uusim krimka "Kes tappis Otto Mülleri?" on lugu ühe eduka ärimehe mõrvaloost. "Lugu läheb lahti sellega, et Otto Müller, kes on legendaarne Nõukogude liidu maadleja, tänapäevane edukas ärimees, on ehitanud üles eduka impeeriumi, täielik positsiooniideaal, on tapetud ja tema laip vedeleb tema elutoa põrandal, on tema 65. sünnipäev ja kohal viibib tema kaheksa pereliiget," tutvustas kirjanik uue teose sisu.
"Tegelikult seda tüüpi kuritööd on kõige raskemad tuvastada, kus on väga palju kas siis samaväärse motiivi ja võimalusega inimesi. Kõige raskemad on need juhtumid, kus on sarimõrvar. Väga palju on neid avastatud ainult tänu sellele, et keegi jäi ellu ja pääses põgenema ja kõndis jaoskonda ja andis selle kirjelduse."
Palju on Rohelend saanud nii-öelda inspiratsiooni ka oma üpris raskest lapsepõlvest. "Mu vanemad olid väga erinevad - ema oli psühhiaater, isa oli psühhopaat. Siis, kui ma sündisin, olid nad juba nii tülli läinud, et iga hetk oli täis suurt kodusõda, ja sellest põhjatust ja põhjendamatust kurjusest ei ole ma siiamaani 40 eluaastaga aru saanud ja üle saanud," tõdes ta. "Ikka leian, et tahan seda mõtestada ja tahan aru saada, miks see üldse oli ja kuidas saaks selle eest minema."
"Kurjus ei ole seotud reaalsusega, see on seotud inimese sisemise ängiga. See inimene, kes tunneb vajadust olla vägivaldne, tal on endal mure ja seda keegi teine tema eest lahendada ei saa ja sellepärast keegi ei saa seda väljaspoolt ka lõpetada."
Sellises kodus kasvavatel lastel on Rohelennu sõnul raske. "Esimene asi, mida laps hakkab tegema, on iseeend vihkama, sest ema ütleb, et isa on halb, ja isa ütleb, et ema on halb. Aga sina oled tehtud emast ja isast ning looduslikult tahad armastada neid vanemaid, aga iga päev tehakse sulle mõlemat maha ja sina mõtled, et sina oled kontsentraat sellest õnnetusest ja õudusest," selgitas Rohelend. "Mul läks raudselt rohkem kui 30 aastat, et üldse sellest välja tulla, saada aru, et ma ei ole halb ja ei ole tehtud halvast materjalist, olen omaette inimene, olen trauma ohver ja mu maailm on võib-olla kõver seetõttu, aga see ei tähenda, et olen vähem väärtuslik või vähem vajalik."
"Hommik Anuga" on eetris pühapäeval kell 10.
Toimetaja: Kaisa Potisepp
Allikas: "Hommik Anuga"