Ajakirjanik Kirke Ert on juba 20 aastat koeraomanik, teinud 12 aastat saadet "Sõber koer" ning andnud välja raamatu "Sõber koer ja tema tervis".

"Koer on inimese kõige parem sõber, aga siin ei tasuks segamini ajada seda, et anda koerale inimlikke omadusi. Koer inimest ei asenda ja koer pole inimene," rääkis Ert "Vikerhommikus" Anu Välbale.

"Mind on pannud muretsema sellised koeraomanikud, kes on hetkeemotsiooni ajendil koera võtnud," tõdes ta. "See tähendab seda, et nad ei ole seda päriselt läbi mõelnud - alustades sellest, milline tõug see võiks olla, lõpetades sellega, et nad ei kujuta ette, kui kinni nad tegelikult ennast koeraga panevad."

Eriti ennekuulmatu on tema sõnul see, kui koer võetakse lapsele. "Koer on sinu vastutusel, sina otsustad, milline see koer on, kes koju tuleb ja kas üldse tuleb. Lapsele ei saa sellist vastutust panna," kinnitas ta. "Sa ei saa eeldada, et laps pärast kooli läheb koeraga jalutama. Sina oled täiskasvanud inimene, lapsel on omad tegemised ja kohustused."

Väga hirmus on tema sõnul ka see, kui koeri ketis hoitakse. "Ma saan aru, et on inimesi, kes arvavad, et koer peaks olema ketis, et koer on majavalvur ja talle tuleb anda endast üle jäänud toidu jääke. Tegelikult on mõistlik osta sisse turvateenus, kui soovid majavalvurit. Kas ise tahaksid olla ühe koha peal kogu aeg, mitte midagi välismaailmast endale saades? Ei taha ju," rääkis Ert. "Koer tahab täpselt samamoodi käia nii-öelda Facebookis, lugeda ajalehti ja vaadata televiisorit. Tema saab seda teha siis, kui ta viiakse jalutama kõrvaltänavatesse või teistesse linnadesse, viiakse kokku teiste koertega, sotsialiseeritakse neid, et neist tuleksid normaalsed ühiskonnaliikmed."

"Kui kõndida eramajade rajoonides, kuuled palju haukumist, märkad närviliselt edasi-tagasi jooksvaid koeri, eriti kui liigud tänaval teise koeraga," rääkis ta. "Selleks võivad olla erinevad põhjused, aga põhiliselt on nendel koertel igav, nad tunnevad ennast üksikuna."

Ert kinnitas, et koer ei taha üksi olla. "On loomulikult isendeid ja tõuge, kellele meeldibki õues elada ja olla omaette, aga suuremas osas mulle on jäänud mulje ja tunne elu jooksul kokku puututud koerte põhjal, et koeral on inimesi vaja," ütles ta ja lisas, et näiteks Rootsis võeti mõni aasta tagasi vastu seadus, et koer võib üksi kodus olla maksimaalselt kuus tundi.

Suhtumine koertesse ja nende kasvatamisesse on tema sõnul muutumas. "20 aastat tagasi enamik inimesi ei koristanud oma koera järel, täna on need pigem erandid, kes ei oma kilekotte taskus," ütles ta. "Koolitustele pööratakse tähelepanu, koerakoolitajaid on palju juurde tulnud ning koolitusvideosid on võimalik ka ise internetis vaadata."

Siiski on palju ka neid inimesi, kes Erdi sõnul koera võttes paljude asjadega arvestada ei oska, sealjuures ka koeraga seotud väljaminekutega. "Tuletan meelde, et kulutused koerale algavad sellest hetkest, kui koera koju tood," ütles ta. "Koera ostmine on üks summa, aga edaspidi pead vastutama selle eest, et tal oleks toidunõud, jalutusrihmad, kakakotid, koerapuur, kui esimene koer, ja siis pead hakkama ostma kvaliteetset toitu."

Ert rõhutas, et koerale ei tohiks kunagi osta alla 10 eurot maksvat koeratoitu. "See on selge, et seal ei saa olla kvaliteeti."

"Samamoodi rõhutan, et 100 euroga ei ole võimalik osta labradori retriiverit. Ja nii kaua, kui leidub inimesi, kes ostavad Kuldsest Börsist või internetis levivatest teadaannetest saadud info põhjal koeri, keda kasvatatakse korterites, jumal teab, millises elamurajoonis, kus elab veel umbes 15 koera, kes justkui näevad selle tõu moodi välja, siis need kutsikavabrikud, kus loomi piinatakse, ei lõpeta tegevust."