Anne Erm sõnas, et tema sattus raadiosse täiesti juhuslikult. "Raadiosse kutsus mind Merike Vaitmaa, kellega me õppisime koos konservatooriumis," selgitas ta ja lisas, et üks tema esimesi saateid oli Edith Piafist. "Meil oli kolm-neli prantsuse lauljat ja juhtumisi oli nende hulgas ka Piafi plaat. "See oli aga kõige hullem Edith Piafi plaat, kus oli peal revolutsioonilised laulud."

"Esialgu olin raadios lihtsalt keha, kes tegi lihtsalt mõne saate või kontserdi, aga polnud veel päriselt palgal," ütles Erm ja mainis, et Vikerraadio loomise vajadus tulenes sellest, et oli vaja veidi rõõmsamat ja lõbusamat programmi. "Ma päris juuri ei tea, kust need otsused tulid, aga ma nägin, et midagi on toimumas."

Vikerraadios alustas Erm tööd nii-öelda lappajana, kes aitas näiteks Ülo Vinteri palvel panna reede õhtuks kokku tantsuõhtu. "Eks ma siis lappasin neid kartoteegikaarte ja panin selle kokku," ütles ta ja mainis, et muusikaprogrammi pidi kuuluma alati ka nõukogude muusikat. "Kõige ilusamaid laulud kõlasid erisaadetes, mina tegin näiteks Vikerraadiost sellist saadet nagu "Kergemuusika ABC", kuhu sai panna ka erinevate riikide muusikat."

Tänases Vikerraadios on Ermi arvates muusika tihti justkui pausi rollis. "Vähe on neid inimesi, kellel on aega süveneda muusika valikusse, võiks olla ikkagi paremas tasakaalus," ütles ta.