Vanasti tähistasid eestlased vastlapäeva asemel pudrupäeva
Tänavusel lumerohkel vastlapäeval lasti vastlaliugu ja söödi kukleid, mõlemad kombed on üsna uued. Vanad eestlased kutsusid alamsaksa keelest laenatud vastlaid hoopis pudru- või lihaheitepäevaks, sest see oli viimane võimalus kõht rasvast toitu täis süüa enne, kui algas lihavõteteni kestev seitsmenädalane paast.
Kui tahta ehtsa eestlasena vastlapäeva tähistada, siis tuleks kõvasti süüa. Mitte vahukoorega kukleid, sest ega talurahval nisupüüli ega rammusat koort keset talve olnud, vaid hoopis õige rasvast putru, sest praegust vastlapäeva kutsus maarahvas pudrupäevaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seajalgade leemest tehtud tangupuder oli viimane pidusöök enne pikka paastu.
"Ega ta väga piduroana välja ei näe, aga selles mõistes piduroog, mida meie selleks peame, varasematel aegadel see ei tähendanud, et ta näeb väga uhke välja, vaid ta ongi toitev, mis oli kõige olulisem," selgitas Tallinna tehnikaülikooli toidutehnoloogia lektor Tiina Lõugas.
Jõuludeks tapetud seast olid paremad palad juba otsas ja nii tuligi kevadtalvisel ajal leppida nende kehvemate tükkidega, mida lihapüti põhjast leida võis, ja selle piskuga, mis aidas oli, näiteks oad või hilisemal ajal herned.
Kuigi seajalas lihaollust napib, oli see Lõugase sõnul vastlapäeval nii hinnatud, et lutsutati hoolikalt rasvast puhtaks.
Folklorist Marju Kõivupuu sõnul näebki vastlapäeva kombestik ette korralikku kõhutäit ja rasvast läikivat nägu.
"Et sa ikka korralikult sööd ja et sul käed ja nägu rasvane, sa ei pühi seda ära, sest sa tead, et pikalt edasi sa võid lihast ainult unistada. /.../ Miks see lihaheite- ja pudrupäev on olnud, on sellest, et mitte lihaeit ei tule meile külla, suitsusingid näpu otsas, vaid liha heidetakse ära ja katoliiklike arusaamde kohaselt liha kuni ülestõusmispühadeni põhimõtteliselt ei söödud," rääkis Kõivupuu.
Tänapäeval vastlapäeva lahutmatuks osaks peetavaid nisukukleid maarahvas ei tundnud, küll tehti odrajahust karaskit või kakukesi, mida sai seajalaleeme sisse kasta.
"Aga vastlakukleid kui selliseid ei ole. Väidetavalt on nad jõudnud läbi Skandinaavia kõige enne saartele ja Lääne-Eestisse ja sealt siis levinud hiljem üle kogu Eesti. /.../ Sõltuvalt vastlakukli suurusest ja sellest, kui palju sinna ise lisada vahukoort, võib kuni 400 kilokalorit kindlalt arvestada," ütles Lõugas.
Kes vastu ööd on kokku rehkendanud kõik kuklitega sisse söödud kilokalorid, võib siiski rahuliku südamega magama minna, sest juba kolmapäeval algab seitsmenädalane paast.
Toimetaja: Merili Nael