"Sinupoolne respekt ja empaatia peaks olema täpselt samasugune, vahet pole, kas su kaamera ees on president või on su kaamera ees metslane – see on muidugi patroniseerides naljaga pooleks öeldud –, kellega sa ei saa vahetada ühtegi sõna, sest peale kehakeele ei ole teil ühtegi ühist keelt. Selles suhtes peab see kaameratagune respekt alati olema samasugune," rääkis Kikkas "Vikerhommikus".

Samas töömeetodid, mille abil inimest end kaamera ees mugavalt tundma panna, on siiski iga inimese puhul erinevad.

"Tegelikult, kui sa otsustad pildistada inimest, siis sa pead töötama inimesega mitte kaameraga ehk siis su fookus peaks olema inimesel ja kaamera on lihtsalt seal vahel mediaator," sõnas Kikkas.

Kõige olulisem on Kikkase sõnul luua pildistatavaga usalduslik suhe ja empaatiline õhkkond, et pildistatav mõistaks, et fotograaf toetab teda.

"See on põnev inimeste vahelise keemia virvarr. Ma arvan, et õnnestub see, kes loeb hästi inimesi ja kes õpib aastataga hästi neid inimesi lugema," ütles Kikkas.

Inimeste pildistamise kohta on Kikkas andnud välja raamatu "Kuidas pildistada inimesi", mis on tema sõnul üsna ajatu teos. Seda seetõttu, et ta ei keskendu raamatus nii väga tehnikale, vaid pigem sellele, kuidas inimest kaamera ette paigutada ja milliseid nüansse tähele panna.

"Ma usun, et ta on nii ajatu, kui võimalik on. Aga loomulikult, kes suudaks kirjutada midagi tulevikku? Eks aeg teeb ikka omad korrektuurid," nentis Kikkas ja lisas, et kellel inimeste pildistamise vastu huvi on, saab raamatust kindlasti uusi teadmisi.