"Ma arvan, et igalpool maailmas saadakse juba aru, et me oleme kriitilises punktis ja et meie planeet on suurte katastroofide äärel. Me saame seda ära hoida, aga selleks, et neid ära hoida, peame me mõistma, mis need ohud on ja kuidas nad töötavad. Sellest see sari räägibki," sõnas "Perfect Planetis" kaasa tegev loodusteadlane David Attenborough pressikonverentsil.

Kaunite looduskaadritega sari koosneb viiest osast, millest igaüks keskendub ühele Maa elu mõjutavale aspektile – sarjas räägitakse vulkaanidest, ookeanidest, ilmast, päikesevalgusest ja laastavaks saanud inimtegevusest.

Kuigi esialgu plaanisid sarja tegijad esimeses osas päikesest rääkida, otsustati monteerimise käigus siiski, et esimene osa jutustab vulkaanidest, mille tegelikku väärtust inimesed tihti hinnata ei oska.

"Kedagi meist ei oleks tegelikult olemas, kui poleks vulkaane. Vulkaanid lõid eluks sobiva atmosfääri, ookeanid, 80 protsenti maast on vulkaanilisel pinnasel. Vulkaanid on põhimõtteliselt planeedi arhitektid ja see on töö, mis kunagi otsa ei saa," rääkis sarja produtsent Huw Cordey.

Viimases osas keskendutakse aga sellele, kuidas inimtegevus loodust mõjutab. Neljas esimeses osas vaid jutustaja rollis olev Attenborough tuleb sarja viimases osas aga ka ise ekraanile, sest produtsendid leidsid, et nii on kurvast olukorrast rääkimine kõige mõjuvam.

"Need ajad on möödas, mil sai teha vaid loodust ülistavaid lugusid. Nüüd peame avama suuremat pilti," tõdes sarja peaprodutsent Alastair Fothergill ja märkis, et viimane osa pakub ka olukorra parandamiseks võimalikke lahendusi.

Vaatajateni tuuakse emotsionaalsed lood 31 riigist

Sarja tegemine võttis aega neli aastat ja selle aja jooksul filmiti 31 riigis üles 3000 tunni jagu materjali. Kuus kuud kestnud ajurünnaku perioodi jooksul pandi paika, et sari peab pakkuma värsket vaatenurka ning tugevat emotsiooni tekitavaid lugusid, mis seni veel rääkimata jäänud. Näiteks jutustatakse vaatajatele Keenias elavatest elevantidest, kelle lugu on Cordey sõnul üsna emotsionaalne.

"Sellise sarja tegemiseks on vaja ambitsiooni ja sa pead oskama suurelt mõelda. Väga palju on selliseid asju, mis on juba tehtud ja nähtud, ei sobi narratiiviga, tundub ebarealistlik vms. Nii et ausalt öeldes on see hämmastav, et me üldse midagi filmisime," ütles Cordey.

Filmimise tegi keerulisemaks ka see, et looduses on palju etteaimamatut – vaatamata sellele, et sarja meeskond tegi enne võtteperioodi põhjalikku eeltööd, et mõista, millal ja kus kõige parem filmida on, tuli ette ka sündmusi, millega keegi arvestada ei osanud.

"Igas kohas on alati ka midagi ootamatut, aga sellele vaatamata peab sul olema selge nägemus, mida tahad saavutada. Looduse puhul on keeruline aga see, et sa kunagi ei tea, millal see sündmus, mida sa jäädvustada tahad, juhtub," nentis sarja operaator Matt Aeberhard.

Näiteks tahtsid nad Ambrymi saarel suurt laavajärve filmida, ent vulkaani aktiivsuse kasvu tõttu tuli filmimist kolm korda edasi lükata.

"Ja kui meile lõpuks tundus, et saame viimaks filmida, tabas saart maavärin ja laavajärv kadus täielikult. Nii et me pidime lokatsiooni muutma," meenutas Cordey ja lisas, et kuigi üldiselt oli neil kindel plaan, mida nad filmida tahavad, tuli siiski loodusoludega vastavalt kohaneda ning mõnest plaanist loobuda.

"Ühelt poolt on saade meelelahutust pakkuv, aga samas kindlasti ka väga õpetlik ja mõtlemapanev," ütles Fothergill lõpetuseks.

Kevadel ka ETV ekraanile jõudva sarja treilerit saab näha siit: