Selgusid Looduse Aasta Foto võidutööd
"Ringvaade" kuulutas otse-eetris välja fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2020 võitjad ja aasta loodusfotograafi. Aasta loodusfotograafi tiitli pälvis Aare Udras.
"Tase oli – nagu ikka – kõrgem kui eelmistel kordadel, sest tehnika areneb ja inimeste oskused arenevad, aga piltide kogus oli natuke väiksem, aga see ei olegi oluline. Kvantiteedist olulisem on kvaliteet," rääkis loodusfotograaf Kaido Haagen.
Konkursist võttis osa 627 osavõtjat 4891 pildiga. Suurt osavõtjate hulka põhjendas Haagen sellega, et praegune aeg soosib loodusesse minekut. "Kui muud kohad on kinni, siis sinna saab alati minna."
Haagen tõdes, et kaamera ei olegi pildistamisel alati nii oluline ja sellest tulenev erinevus fotograafide vahel ei pruugigi nii selgelt välja tulla. "Välja tuleb see, kes on rohkem pildistanud või vähem pildistanud. Tehniline pool ja ka see, mida ja kuidas nähakse. See on erinev."
VÕITJAD
LASTE LOOMAPILDID

"Kui juba lapsed näevad selliseid asju ja saavad sellised asjad ka pildile – sest Vaenukägu ei ole just teab mis sage lind ja pildistamisobjekt meie maastikul – siis on see hästi tore," märkis Haagen.
Ta lisas, et pildi teeb huvitavaks asjaolu, et pildil ei ole lihtsalt lind, vaid tal on ka noka vahel midagi nii, et noka kuju ja kaks erinevat poolt tulevad välja.
LASTE LOODUSPILDID

Haagen märkis, et see pilt oleks tema jaoks igav, klassikaline ja trafaretne, aga sookailu ühe lehe peal on putukas, keda pole küll väga hästi näha.
"See tõmbab kohe tähelepanu ja annab väikese nüansi pildile juurde." See töö tõstab tema hinnangul esile ka tänapäeva probleemi, et veebis on pildid väikesed ja pole võimalik detaile näha. "Kui seda suurendada, siis on kõik detailid näha."
LASTE PILDID KATEGOORIAS "INIMENE JA LOODUS"

Haagen tõdes, et jällegi on tegemist väga põneva kaadriga, mida ikka annab välja mõelda ja oleks veelgi keerulisem lavastada.
"Aga see, et siin on mitu kihti ja tasandit, mida ka suured fotograafid üritavad kätte saada, et pildis oleksid ruumilised kihid. Aga siin on see ilusti olemas. Ideaalist on ainult puudu see, et härrasmees vaataks kuskile mujale. Praegu vaatab ta fotograafi poole."
NOORTE LOOMAPILDID

"Ilus muinasjutuline pilt. Võiks isegi akvarelliks nimetada. Selline helgetes meeleoludes ja ma arvan, et praegusesse aega sobib väga ilusti," märkis Haagen.
NOORTE LOODUSPILDID

Haageman tõdes, et pildil ongi nagu tegemist muinasjutuga. "Väga sageli otsitakse fotodes just sellist muinasjuttu, ilusat, armsat lugu või visuaali ja siin on see täiesti olemas."
NOORTE PILDID KATEGOORIAS "INIMENE JA LOODUS"

"See foto võiks vabalt olla ka mõnes teises kategoorias, "Loomad omas keskkonnas", sest loomade jaoks see keskkond järjest muutub. See, mis enne on olnud mets, nende loomulik keskkond, siis nüüd on selleks saanud ka inimesega seotud keskkond. Selles mõttes väga uhke. See linnu kuninglik poos, et teda ei häiri fotograaf absoluutselt, on suurepärane."
ÜLDARVESTUS, TAIMED JA SEENED

Haagen märkis, et külmalill tuleb sel pildil väga kenasti välja. "Leitud on hea võttepunkt ja on ka natukene mittetraditsioonilisem lähenemine sellele taimele."
ÜLDARVESTUS, MAASTIKUPILDID

"Seda pilti vaadates on võimalik ennast viia pildi sisse kahes dimensioonis. Esiteks, kui sa kujutad ette seda mastaapi, et kui pikk see kalju või kivipind on – kas see on üks meeter või kaks-kolm kilomeetrit? Kui natuke ajuga tööd teha, on täiesti võimalik end kuskile teise kalju otsa ette kujutada, et see ongi suur rohuväli."
Haagen tõstis esile ka foto värvikirevust, kuigi on öeldud, et Eesti vetes seda justkui ei ole. "Seal on tegemist ilmselt mõõnaajaga ja kõik see värvilisus tuleb välja. Suurepärane valguslahendus."
ÜLDARVESTUS, VORMIMÄNGUD LOODUSES

Haagen tõdes, et ehk on see pilt isegi liiga klassikaline. "Huvitav on see, et värvikirevuse sümbol, vahtraleht, on siin must."
ÜLDARVESTUS, MUSTVALGE LOODUSPILT

Haagen kommenteeris, et mustvalgete piltide puhul on alati just digifotograafia puhul see küsimus, et miks see on mustvalge, kui algupäraselt on kõik pildid värvilised. "Kas ta on nüüd parem kui värvilisena või ei ole parem?"
ÜLDARVESTUS, "INIMENE JA LOODUS"

"Kindlasti toob see välja valupunkti, et kas metsloom võib olla linnas," märkis Haagen ja lisas, et kui loom enam ei karda inimest, siis tema meelest sellise looma geneetilist liini ja käitumismustrit ei tohiks jätkata.
ÜLDARVESTUS, LOOMAD TEGUTSEMAS

Haagen tõdes, et seegi pilt võiks vabalt olla kategoorias "Inimene ja loodus", sest tegemist on tõenäoliselt inimtekkelise keskkonnaga. "Sellise pildi saamine on õnne- ja muidugi planeerimise küsimus. See ei tule päris lihtsalt."
ÜLDARVESTUS, LOOMADE KESKKOND

Haagen tõdes, et ta ise oma pildiga päris rahul ei ole. "Aga kui ise oled asjas sees, siis sa tead, kus on vead. Näiteks haug ei tohiks olla vesikupu varre peegeldusega täpselt vastakuti, vaid nende vahel peaks olema paar sentimeetrit. Aga kahjuks ei õnnestunud sellist vahet saada."
Samas on pildil detailid, mis talle endale meeldivad ja mis on kõnekad – haugil on kõht täis, ta on rahulik, pindpinevus kupu lehe ja veepinna vahel jne.
"Samuti pildi saamisel kõigi heade asjaolude kokku sattumine, sest absoluutne vaikus veel – ei mingit virvendust ega õietolmu – see oli see, mis võimaldas sellist pilti teha."
ÜLDARVESTUS, LOOMAPORTREED

"Mul oli võimalus seda pilti ka suuremana vaadata ja tegelikult on seal palju peidus nüansse, mida kahjuks teleekraan välja ei too ja mis ka trükises välja ei tule, aga kui arvutiekraanilt või näituseformaadis fotot vaadata, siis on selle taga veepind, mis on näha."
Haagen märkis, et selle taga on ka väga suur töö selle pildi saamisel.
"Tõenäoliselt on tehtud see kaameralõksu kasutades. Kui ma seda esimest korda vaatasin, siis mind häiris, et see hunt vaatab otse kaamerasse, aga pärast mitut vaatamist tekkis just vastupidine tunne, et tegelikult on päris huvitav, et see hunt on justkui tardunud – kas võib või ei või sammu edasi teha. Mille pärast ta sinna kaamerasse vaatab, seda peaks autorilt küsima."
Toimetaja: Merit Maarits