Tikandidisainer teeb koostööd maailmakuulsate brändidega: see ei ole läinud lepase reega
Eestis ei ole väga palju moeloojaid, kes saaksid uhkustada, et on teinud koostööd peaaegu kõigi maailma kuulsamatele brändidele. Tikandidisainer Janika Mägi on üks neist.
"Õnneks on läinud nii, et nende pikkade aastate jooksul see list on üsna suureks läinud. Kui mõned tuntumad nimed välja tuua, siis näiteks Louis Vuitton, Dior, Burberry, Fendi, Hermès, Rolls-Royce ja mitte ainult kõrgmoebrändidele, aga ka Katari ja Inglise kuninglikule perele, kuninglikule kaitseväele ja ka superstaaridele nagu Madonna, Rita Ora, Cheryl Cole," kirjeldas Mägi.
Ta usub, et ta on jõudnud sinna, kus ta praegu oma karjääris on, tänu oma töökusele, põikpäisusele ja sihikindlusele.
"See protsess on nii pikalt aega võtnud ja ei ole mitte sellise lepase reega läinud. Seepärast see ongi nii, et iga kord, kui keegi "ei" ütleb või ebaõnnestun, siis tuleb püsti tõusta ja edasi teha ning oma asja ajada. Just seda, mis endale kõige rohkem meeldib, et ükskord ikka sihini jõuab."
Kui Mägi Londonisse läks, siis esimesel aastal treenis ta kõrgmoemajas tikkimiskunstnikuks. "Need kaks kõrgmoe tehnikat -- kuld- ja helmestikand ning Luneville'i tikand -- on nii spetsiifilised, et neid väga vähestes kohtades maailmas üldse õpetatakse. Mind tuli kõigepealt välja treenida."
Õppeperiood jätkus moemaja peadisaineri abina tehnilisi jooniseid tehes. "Tikkisin muidugi juurde ka veel, seepärast nõnda pikk list neid nimesid sinna saigi."
Viimased kolm aastat vedas Mägi juba enda kõrgmoebrändi. "Siis oli naine nagu tsirkus -- kõiki asju pidin tegema -- nii müügitööd, marketing'i, kogu see bränd tuli üles ehitada. Nüüd on ka terve tiim tikkijaid, ehtetegijaid, nahadisainereid ja rätsepaid seal taga ka, sest ainult kahe käega ei jõua. See on ajamahukas."
Mägi usub, et asjaolu, mis teeb selle tikandi nii eriliseks, on luksuslikkuse ja kuninglikkuse tunne, mida see tekitab. "Samuti see traditsiooniline väärtus, sest mõlemad tehnikad on ajaloolised." Kuldtikand on tema sõnul pärit juba näiteks 10. sajandist.
Toimetaja: Merit Maarits