Kaubamajas 50 aastat töötanud Marika: sain Gunnar Grapsi pärast ka kaebuse
Kaubamaja saab 60-aastaseks ja sel puhul meenutasid oma lugusid kauplusega seoses kolm daami, kes Kaubamajas töötanud juba pool sajandit.
60 aasta jooksul on Kaubamaja uksed jäänud klientidele kinni ainult kolmel korral. Esimesel korral siis, kui avamispäeval 1960. aasta 20. juulil kell 11 kogunes Kaubamaja ette nii palju inimesi, et uksi ei juletud lahti teha, kuna ei teatud, kuidas need massid käituma hakkavad ja ostuhüsteeria võib inimesed hulluks ajada. Teine kord oli pronksiööl ja kolmas kord nüüd, COVID-19-st tingitud eriolukorra ajal.
Kui Kaubamaja avamisel ööbisid töötajad poes, et tunglemise vältimiseks maja järgmisel päeval vaikselt avada, siis ega massid edasipidigi vähenenud. Sellest mäletavad kõike Kaubamajas juba üle poole sajandi töötanud Jekaterina, Aili ja Marika.
Kaubamaja Lastemaailma konsultandi Jekaterina Habarova rääkis, et Kaubamajja tulid inimesed üle Nõukogude liidu kaubaturismi rongidega, mis sõitsid lisaks Tallinnale läbi ka näiteks Riiast, Vilniusest ja Leningradist. Reis kestis kuu aega. "Nad tulid tühjade kohvritega ostma ja rõõmsalt tulid täis kottide ja kohvritega välja."
Habarova tõi välja, et näiteks ostsid kaubaturistid Marati kampsuneid, Kommunaari saapaid.
Kaubamaja Naistemaailma konsultant Aili Sepp tunnistas, et müüs tol ajal palju karusnahka. "Oli aeg, kus nad tõesti tulidki karusnaha järele. Mütsid naaritsa- või sini-, hõberebase nahast – nad ostsid neid kokku."
Kaubamaja Meestemaailma konsultant Marika Kaljas meenutas, et sai omal ajal Gunnar Grapsi pärast ka kaebuse. Nimelt tahtis Graps ansamblile Kaubamajast saapaid, mis nad neile Kommunaarist ka tellisid ning mida nad tulid Kaubamaja Meestemaailma tagaruumi ka proovima.
Kui Kaljas oli meestele saapad kätte andnud, tuli aga saalist tagaruumi üks mees allkirjastatud kirjaga selle kohta nagu nad müüksid tagaruumis neile salaja kaupa.
"Riigikontrollist tulid esindajad ja oli vaja kirjutada seletused. Läksin kommertsdirektori juurde, kellega kirjutasime seletuse valmis, et seda oli lihtsalt vaja. See mees poleks nagunii elu sees niisugust saabast jalga pannud," lisas Kaljas.
Läbi aegade kõige paremini minevate kohalike kaupade hulgas on seal pool sajandit töötanud daamide sõnul kindlasti Marati trikotaaž, Kommunaari saapad ja meeste jänesemütsid.
Kuna Kaubamaja algusaastatel veel majas korralikku konditsioneeri ei olnud, käisid daamid lõunapausidel katusel õhku hingamas ja päevitamas. Mõne aja pärast teatas Kaubamaja vastas olevas projekteerimisinstituudis Eesti Tööstusprojekt töötavad mehed, et ei saa töötada, kui nad peavad kogu aeg vaatama Kaubamaja katusele, kus naised päevitavad.
Toimetaja: Merit Maarits