1990. alguses vallutas Eestit naljasaatest alguse saanud "uudis", et Soome 100-margased kaovad käbelt. Isegi tükk aega hiljem, kui kõik oli ümber lükatud, kippusid inimesed uskuma, et see on siiski tõsi.

Praegusel ajal tasub eriti ettevaatlik olla jälgides, kes, mida ja kus ütleb. Utoopia ei sünni ainult naljanurkades. ERR-i uudistetoimetuse juhi Anvar Samosti sõnul on allikate paljusus tänapäeval hüppeliselt kasvanud. "20-30 aastat tagasi oli väga lihtne - ajalehti oli kolm ja telekanaleid oli kaks. Nüüd on kõike seda nii palju, et kõik tundub nagu päris, aga tihtipeale ta ei ole seda," rääkis Samost.

Meediapädevuse nädala raames alustasid ERR-i ajakirjanikud kohtumisi koolides, rääkides noortele meedia tarbimisest. Praegu on see ettevõtmine küll pausil, kuid Anvar Samost lubas, et peagi minnakse kohtumistega edasi, kuna huvi oli väga suur.

"Tegelikult üks kõige lihtsamaid asju, mida oma meediatarbimises jälgida ja mitte sattuda mingisuguse jama ohvriks, on see, mida te ikkagi täpselt tarbite," selgitas Samost. "Suurte, tuntud meediaväljaannete kõige olulisemaks varaks, nende lugejate-kuulajate-vaatajate kõige olulisemaks garantiiks on selle meediaväljaande nimi ja bränd," lisas ta. Juhuslikest paikadest asju lugedes tasub alati säilitada skeptitsismi ja praktilist meelt.

Aadressil err.ee/meediataip saab teemaga lähemalt tutvuda.