Kadri ja Anu Tali asutatud Põhjamaade Sümfooniaorkester on noore publiku programme korraldanud 2011. aastast peale, neist on praeguseks osa saanud 22 tuhat koolilast. Seda tööd on hinnatud UNICEF-i Sinilinnu preemia vääriliseks. Kadri sõnul tuleb järjekindlalt hoolitseda selle eest, et tulevikus oleks saalides publikut, kellele esineda. "Kui tuhandest noorest ka kümme edaspidi kontsertidel käima hakkavad, oleme me juba võitnud," arvab Kadri. Talide toel on oma muusikukarjäärile hoo saanud mitmed noored talendid, neist säravaim viiuldaja, mulluse Tšaikovski-konkursi laureaat Sergei Dogadin. Kadri sõnul pole midagi võimsamat kui näha ühte noort inimest arenemas, sellesse omalt poolt panustades.

Ka pika pedagoogistaažiga Toomas Vavilov peab tööd noortega ülioluliseks. Olgu tegemist lastekavadega nagu "Buratino, sõbrad ja orkester" või "Petja ja hunt", beebikontsertide, suvekursuste või õpetamisega Muusika-ja Teatriakadeemias – Toomas teeb kõike erakordse süsteemsuse ja põhjalikkusega. Oma tudengitelt nõuab ta harjutamist, enesedistsipliini ja veelkord harjutamist.

 "Klassikatähtede" saateid on mõlemad jälginud sarja algusest peale. Nõusolek mängus kaasa teha tuli ilma pikema järelemõtlemiseta. Kadri sõnul on sarja suurimaks väärtuseks noortele artistidele avanev võimalus end suurele telepublikule tutvustada. "Neil noortel, kes siin üles astuvad, on kindlasti tulevikus suur eelis – nad on saanud läbi tele-eetri suure kõlapinna. Edasine oleneb juba neist endist – mis materjalist nad tehtud on, kuidas nad pühenduvad, milliseid karjäärivalikuid teevad. Publikul on omakorda põnev jälgida uute tähtede sõelale jäämist ja nende tõusu muusikataevasse, et tulevikus öelda - ma olin seal, ma mäletan, kuidas see anne esile kerkis", lisab Kadri.

 Ka Toomas leiab, et telestuudios esinemine annab noortele olulise kogemuse. "Tänapäeval peab interpreet olema valmis enne kontserti esitatavast rääkima, pärast aga naeratades autogramme jagama. Seda koolis õpetada ei jõuta, sestap on hea, et kõik Eesti muusikaõppurid tänapäeva interpreedi elu-olu näevad ja oma järeldused teevad", arutleb Vavilov. Ta märgib, et "Klassikatähtedes" on pinged teistsugused kui harjumuspärastes talendisaadetes - noored on juba peaaegu valmis kunstnikud, aastaid muusikat õppinud, usinasti harjutanud, tehniliselt võimekad ja mitmekülgselt haritud. "See annab saatele hoopis teistsuguse dimensiooni, sest võistlejail on, mida kaotada. Olen mõnikord televiisori poole saate pealt kinni pannud, sest elekter, mis sealt õhkub, on ületanud minu taluvuspiirid", tunnistab Vavilov. Ta ootab põnevusega, kuidas noored muusikud telekonkursil lühivorme mängides ennast näidata suudavad. "Pikemas teoses ettetulev näpukas antakse veel andeks, aga lühivormis eksimine mitte. Oskus kujundada lühikesed hetked meeldejäävateks on igal ajastul oluline olnud. Lühivormidega saavad hakkama ainult eriti andekad inimesed".

 Mida noortele tähekandidaatidele soovitada?

Kadri Tali: "Olles valinud muusikuks saamise tee, pead arvestada, et sellele pühendad sa terve oma elu. Ja kui sa selle valiku juba kord oled teinud, siis oleks hea, kui sa seda ka naudiksid. Pianist Peter Donohoe on öelnud, et professionaalselt peaks muusikaga tegelema ainult need, kellel on selleks sisemine vajadus, kes teisiti ei saa. Või siis tuleks valida teine eriala. Leian, et kõige tähtsamad on andmise soov, eneseusk ja enda objektiivne hindamisoskus – kui esinemine läheb kehvasti, siis sa ei süüdista kedagi teist, väikest aplausi või vähest publikut, vaid mõtled sellest, kuidas ise teha paremini".

Toomas Vavilov: "Olge enda vastu hästi nõudlikud. Kui teles soovitatakse, et olge lahedad, olge mõnusad, leidke mingisugune oma kiiks, siis - tehke see asi ära, aga jumala eest, harjutage palju. Valmistage oma lood korralikult ette, hoolimata sellest, et need on lühikesed. Igasugune minek pilliga rahva ette või tele-ekraanile tähendab seda, et sul on elus kohutavalt vedanud js sa esindad seal kõiki neid, kes oma pilliga sama tõsiselt tegelevad, aga kel seda õnne pole olnud".

Kadri Tali: "Ja veel soovitan seda: kui sa kukud, siis sa pühid põlved puhtaks ja lähed edasi, sest õpime me siiski ebaõnnestumistest, ja edulood saavad alguse komistustest, mitte suurtest õnnehetkedest. See on kõige tähtsam".

 -----------------------------

Kadri Tali on Eesti muusikamänedžer ja produtsent, kelle muusikutee sai alguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Ta on olnud kooristuudio Ellerhein dirigent, Eesti Kontserdi projektijuht, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor ja Soome Rahvusooperi Ooperikoori direktor. Eesti muusikapubliku südames on ta koos oma kaksikõe Anu Taliga Põhjamaade Sümfooniaorkestri loojana. Anu Tali ja Kadri Tali eestvedamisel on see rahvusvaheline orkester oma 22 tegevusaasta jooksul Eestis esitanud üle 180 kontserdi ja lavale toonud üle 500 teose. Noore Publiku Programmi raames on tasuta kontsertidest tänaseks osa saanud üle 22000 Eesti noore.

Toomas Vavilov on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti ja hiljem dirigeerimise erialal ja võitnud klarnetistina rea auhindu. Ta on mänginud üle paarikümne aasta ERSO-s, töötanud abidirigendina ja juhatanud arvukalt kontserte. Pedagoogina on Vavilov õpetust jaganud Elleri ja Otsa kooolis, alates 2001. aastast on ta EMTA õppejõud ja praeguseks professor. Klarnetimängu propageerijana on ta juhatanud suvekursusi, taaselustanud 2008. a. Eesti puhkpillimängijate konkursi, soleerinud Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias jm, mänginud NYYD Ensemble'is ja hiljem YXUS Ensemble'is, esinenud solistina mitmete orkestrite ees (ERSO, Tallinna Kammerorkester, Läti rahvusliku sümfooniaorkester, Läti kammerorkester, Põhja-Saksa Raadio orkester). Juhatanud Eesti orkestreid, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio koori. Salvestanud eesti helitöid ER-ile ning mitmele CD-le (Antes), sh Raimo Kangro, Ester Mägi ja Eino Tambergi autoriplaadile