Lindudele tänavu saabunud erakordselt soe talv üldiselt meeldib. "Külm ikkagi sunnib hästi palju toitu leidma," selgitas Nellis, et jaheda ilmaga tuleb ka rohkem varju otsida. Seega on paigalinnud päris heas seisus, kuid rändlinnud ei kipu sellise soojaga ära minema. "Veelinde sel aastal kindlasti on rannikutel rohkem, kuigi nad võiksid rännata," lisas ta.

Ka taimedega on olukord nii ja naa, kuna mõned vajavad idanemiseks just külmaperioodi.

Tiit Marani sõnul on huvitav olukord, kus talvel on nii palju vett. "Kui meil tuleks nii palju sademeid lumena alla, siis me upuksime lume sees," sõnas ta ning lisas, et soojad talved ja kuivad suved annavad märku väga suurtest muutustest, mille lävel me oleme. Maran kinnitas, et need muutused on kindlasti inimtekkelised.

Inimtegevuse tõttu on Eestist kadunud ka arvukalt taime- ja loomaliike. Üheks väga suureks käimasoleva muutuse tunnistajaks on Tiit Marani sõnul väljasurevate loomaliikide kõrval ka näiteks šaakali kui suure imetaja jõudmine Eestisse ja nüüd ka veel kaugemale põhjapoole, Soome.

Looduse liigirikkuse säilimise nimel soovitavad teadlased tunda austust ümbritseva vastu, tarbida vähem ja kindlasti niita vähem muru.