Raadiote töös võib järgmise nädala keskpaigani esineda häireid

Kuni 17. oktoobrini võib ülilevi tõttu esineda probleeme raadioprogrammide vastuvõtul. See tähendab, et programmid võivad omavahel seguneda ning kuulda võib sahinaid.
Ülilevi on raadiotehnikas raadiolainete levimisega seotud nähtus, mis ilmneb televisiooni- ja raadio levisagedustel näiteks siis, kui õhutemperatuur on maapinnal madalam kui õhus. Tavaolukorras langeb õhutemperatuur maapinnast kõrgemale tõustes.
Vastupidisel juhul, nagu on praegu, muutuvad aga raadiolainete murdumiskoefitsiendid õhus nii, et raadiolained levivad ebaloomulikult ja oluliselt kaugemale kui tavaliselt. Nende signaalide mõjul vastuvõtt kas halveneb või muutub kohati võimatuks.
"Kõik võimalikud vabad sagedused on üsna piiratud ressurss ja seetõttu neid taaskasutatakse. Tavaliselt eeldatakse, et signaal ei levi teatud maast kaugemale ja seetõttu töötavad mitmed raadiojaamad samal sagedusel. Kui see anomaalia korral siiski juhtub, hakkavadki need üksteist segama," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi dotsent Ivo Müürsepp
Teiseks ülilevi põhjustajaks on päikese pursete tagajärjel ionoseerunud atmosfäär, millelt hakkavad peegelduma raadiolained.
Mõningatele puudustele vaatamata on Müürsepa sõnul FM-raadio näol tegu end õigustanud tehnoloogiaga. "Kuigi see analoogtehnika, on see väga-väga hea ja keegi seda vabatahtlikult välja ei vaheta. Norras tehti seda DigiTV-le üle minnes kohustuslikus korras," märkis dotsent.
Teisisõnu on analoograadiole digitaalne alternatiiv olemas. Ülilevi korral on seda kasutavate seadmete puhul kaks varianti. Nõrgema häirituse korral ei sega see üldse, tugevama signaali korral kaob levi aga täielikult ära. Analoograadioga on midagi alati kuulda.
Teisi tehnikaseadmeid ülilevi Müürsepp reeglina ei mõjuta. "Üldiselt see kõrgemal kui paarkümmend megahertsi ei avaldu," sõnas dotsent. Näiteks WiFi sagedus on ringhäälingu omast 20–30 korda suurem, levib see samade tingimuste korral 400–900 korda kehvemini. Samuti ei mõjuta ülilevi näiteks GPS-seadmete ja mobiilivõrgu tööd.
Esialgse prognoosi põhjal on Euroopas (ka Eestis) kuni 17. oktoobrini ülilevi puhangud 10 palli skaalas kuni 5 palli.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Kerttu Kaldoja