"Hispaanias on päikesevajutus täielik, samal ajal kui Eestis on see osaline," ütles ta ja mainis, et ka Eestis nähtavat varjustust tasub siiski vaadata. "Viimane sama suure faasiga vajutus Eestis oli viimati 2015. aastal, järgmine sama suure katvuse protsendiga varjutus tuleb jälle 10 aasta pärast."

Tema sõnul teeb Eestis varjutuse visuaalselt ägedaks ka see, et see on õhtul vahetult enne päikeseloojangut. "See tähendab, et päikest ei tule vaadata pead kuklasse ajades kõrgesse taevasse, vaid päike on madalal horisondi kohal, see võib-olla teeb vaatlemise ka natukene keerulisemaks, sest tuleb leida koht, kus puud ja majad ees ei ole."

"Eestis näeb varjutus välja selline, et päikesest on ära lõigatud alumine osa ehk päike on maksimaalselt varjutuse ajal justkui kõhuli olev sirp horisondi kohal," selgitas ta ja mainis, et varjutus algab umbes kella kaheksa ajal ja maksimum, kus päike on kõige rohkem ära varjatud, on kell 20.55. "Varjutuse lõppu me ei näegi, sest päike läheb viis minutit pärast maksimaalset varjutust looja ära."

Kivila rõhutas, et kuna Eestis täielikku varjutust ei ole, siis päikest vaadates tuleks kanda varjutuseprille, tahmatud klaasi või keevitusmaski. "Pikka aega päikest jõllitada ei ole hea mõte ka muul ajal ning ka osalise varjutuse ajal mitte," ütles ta ja mainis, et tavalistest päikeseprillide abi ei ole. "Need on mõeldud pildi tumendamiseks, mitte päikesesse jõllitamiseks."

Tema sõnul on päikesevarjutust vaadates hea üldine reegel: kui ikka pead silma kissitama ja päikesesse on ebamugav vaadata, siis ei ole piisavalt hea asi, mida vaatamiseks kasutad.