Kadriorus on vaatamiseks välja pandud kaunid ja haruldased sööginõud ning näha saab nii Nikolai I portselani kui ka Johann Laidoneri peremärgiga klaasi.

"Kui oli igapäevane pidulik lõunasöök, söödi sageli esimesena suppi. Supitirinad tehti eriti pidulikeks, sest sageli asendasid need laua keskkaunistust. Supitirin oli omaette skulptuur," märkis kunstiajaloolane Aleksandra Murre.

Tol ajal ei olnud lõunasöök selline nagu praegu, et istume köögis ja sööme ruttu ära. "Lõunasöögile kutsuti tavaliselt suure kellaga kõik, kes olid kuskil lossis või mõisas laiali. Kui kuuldi kella, tuldi eesruumi, võeti paaridesse, härrad juhtisid daamid lõunasöögilauda," selgitas Murre.

Lõunasöögikelli tehti Murre sõnul tavaliselt metallist, aga oli ka portselanist. "Portselankellukesega kutsuti lähedal toas viibivat kelnerit. Kellukest helistas tavaliselt majaperemees," lisas Murre.

Kunstiajaloolase sõnul telliti tsaarilossides igale tsaarile uued serviisid, mis olid märgistatud eesnimetähtedega.

Kadrioru kunstimuuseumi teisel korrusel on üles pandud Konstantin Pätsi raamatukogu, kus räägitakse Eesti Vabariigi lugu. Siin on väljas 1928.–1929. aastatel riigivanema ametit pidanud ja Kadriorus elanud August Rei mokatassid ja kindral Johan Laidoneri klaas ning söögiriistad.

"Viimsi mõisas oli Laidoneridel uhke elamine, aga nende kaunist majapidamisest on alles jäänud vaid riismed, sest kui nad arreteeriti ja viidi Venemaale, kus nad hukkusid, on nende asju väga vähe säilinud," tõdes Murre.