Joosepi talu peremehe ja kahekordse rahva põllumehe Ranet Roositalu sõnul tekitas hiljutine kajastus, et Eesti maasikad võivad olla saastunud paelussi munadega, tarbijates põhjendamatut ärevust. "Kohe, kui see artikkel välja tuli, siis inimesed sattusid paanikasse," ütles Roositalu Raadio 2 hommikuprogrammis.

Tema sõnul tuleb esmalt vaadata, kuidas uuringu käigus proove koguti ning millistest maasikatest jutt käib. Roositalu selgitas, et uuringus käsitletud nakkus levib metsloomade väljaheidete kaudu. Tema hinnangul on professionaalsetes istandustes selline saastumine äärmiselt ebatõenäoline.

"Professionaalne maasikakasvatus on ümbritsetud loomavõrkudega, peenrad on kilemultši peal, maasikad ei puutu mullaga kokku. Põhimõtteliselt see on täiesti välistatud," ütles ta.

Küll aga peab ta oluliseks tavapäraste hügieenireeglite järgimist. "Mida taheti öelda, on see, et peske enda saadusi, mitte ainult maasikaid. Me räägime siin absoluutselt kõikidest aiasaadustest," ütles Roositalu.

Roositalu viitas ka Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangule, mille kohaselt ei kujuta Eesti maasikas tarbijatele sellist ohtu, nagu osa meediakajastusest võis mulje jääda "Maaülikooli teadlased on ju täpselt samamoodi need uuringud läbi analüüsinud ja kinnitavad ühest suust, et Eesti maasikas ei ole ohtlik inimesele."

Kasvataja hinnangul kujuneb tänavune maasikahooaeg ilmastiku tõttu tavapärasest lühemaks. Kuigi kevad algas tootjate jaoks soodsalt, sattus õitsemisperiood kokku tugevate vihmasadudega. "See tähendab seda, et tegelikult üle Eesti on enamikus istandikes levimas erinevad seenhaigused," ütles Roositalu.

Tema sõnul mõjutavad haigused saagikust ning vähendavad kvaliteetse marja osakaalu. Seetõttu ei pruugi tavapärane umbes kuuajane põhihooaeg tänavu realiseeruda. "Eesti maasikahooaeg see aasta on väga lühike," märkis ta.

Roositalu hinnangul võib just praegune aeg olla tarbijatele viimane võimalus talveks maasikaid mõistlikuma hinnaga varuda. "See nädalavahetus, järgmine nädal. Peale seda ilmselt hinnad tõusevad."

Lisaks ilmastikule valmistab kasvatajatele muret tööjõupuudus. Roositalu sõnul töötavad suuremates maasikakasvandustes jätkuvalt peamiselt Ukraina hooajatöölised, kuid nende leidmine muutub iga aastaga keerulisemaks.

"Ei juleta enam tulla siia hooajatööle, sest kodumaal on olukord palju hullem," ütles ta." Kardetakse, et lähedased, abikaasa, pojad saadetakse sõtta ja keegi ei julge tulla."

Tööjõupuudus põhjustab aga olukorra, kus osa saagist võibki põllule jääda. "Kui sa oled juba korjega maas, sul ei ole piisavalt inimesi korjamiseks ja kui nüüd tuleb 29–30 kraadi, siis see mari on üle küpsenud," selgitas Roositalu.

Kohalike töötajate vähest huvi seletab Roositalu hooajatöö eripäraga. Tema sõnul ei soovi inimesed planeerida oma aastat ühekuulise korjeperioodi järgi ning eriti keeruline on leida tööjõudu jaanipäeva ajaks. "Jaanipäeval, kui meil on kõige kibekiirem korjeperiood, loomulikult ma tahan minna lõkke äärde ja pidutseda."

Roositalu sõnul on viimaste aastate ilmastikumustrid põllumajandust oluliselt muutnud ning tootjatel tuleb kohaneda järjest sagedasemate äärmuslike ilmastikuoludega. Kasvataja sõnul näivad tugevad vihmasajud olevat muutumas uueks normaalsuseks ning see seab põllumajandustootjatele uusi väljakutseid. Samas ei näe ta põhjust tegevusest loobumiseks. "Eks ta kipub sinna missioonitunde peale minema," märkis ta.