"Mulle lihtsalt meeldib, sellest tegevusest on saanud harjumus," ütles metsaülem ja pesakastiekspert Anti Rallmann, kes 15 aastaga on meisterdanud 1000 pesakasti.

Kõik algas metsaistutuspäevast, mil Rallmann pani koos kolleegidega üles kauplusest ostetud pesakastid. "Hakkasin neid kaste vaatama, jälgisin aasta-kaks ja sain aru, et see, mida me tookord olime ostnud, on täiesti vale lahendus. Avastasin, et soomlased on pesakastimajanduses absoluutne maailma tipp. See, kuhu ma praegu oma kastidega välja olen jõudnud, on kõige optimaalsem lahendus, mis üldse olla saab," selgitas pesakastiekspert.

Rallmann kasutab pesakasti meisterdamisel alati kuuske ja jälgib, et puidu sisemine pool jääks pesakastil väljapoole. "See on selline töö, mida ma teen õhtuti pärast "Aktuaalset kaamerat", et ennast korraks välja lülitada," sõnas Rallmann.

Eks linnud saavad Rallmanni sõnul ju ka ilma pesakastideta hakkama, aga Eestis on 200 000 hektarit maid, mis 40 aastat tagasi olid veel põllud ja seal ei saagi olla õõnsustega puid. "Nendesse kohtadesse on pesakastid vajalikud."

Rallmann on üle keskmise hästi kursis, millised linnud tema pesakastides pesitsevad. "Kuna mu pesakasti tüüp on kergesti puhastatav, saab pesamaterjali järgi väga hästi aru, kes on pesakastis pesitsenud."

"Mõnede lindude puhul nagu näiteks musttihane, peab kasti lennuava olema 26 millimeetrit, sest ta on meie kõige pisem tihane ja suuremad tihased võtavad muidu kohad tema eest ära. On juhtunud ka seda, et musträstas on teinud oma pesa minu pesakasti katusele," tõi Rallmann välja.

Kuna tihased on territoriaalsed linnud, pole lähemale kui 50 meetrit mõtet sama tüüpi pesakaste panna.