"Sellega, mis on paratamatu, peaks leppima ja nautima seda, mis sulle on antud. Kõik vananemisvastased tooted ja teenused annavad sõnumi, et vananemine on haigus või midagi ebanormaalset, aga nii see ju ei ole, kõik inimesed vananevad," ütles Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum.

Inimese eluiga on viimastel kümnenditel Tambaumi sõnul väga kiiresti kasvanud ja meie sotsiaalne arusaam ning psühholoogia ei ole sellega nii kiiresti kaasa tulnud.

"Me ei peaks võitlema oma vanusega, vaid peaksime pöörama selle teistpidi. Peaksime püüdma olla võimalikult terved, tegelema oma vaimsete ja füüsiliste võimete säilitamise ja arendamisega. Kolmas oluline asi on see, et peaksime olema panustajad ehk siis ühiskonda palgatööga panustama või vabatahtliku tegevusega näiteks teistesse generatsioonidesse panustama. Need on eduka vananemise kolm sammast ja see ei räägi vananemise vastasusest, vaid sellest, kuidas olla ja mida teha, et selles vanuses, kus sa parasjagu oled, oleks sul hea elada."

"Eelkõige saame muuta oma käitumist, olla uhked selle üle, kes me oleme, millised me oleme ja paluda sellist suhtumist ka teistelt. Loomulikumal moel tuleb selline suhtumine välja aga siis, kui vanemad ja nooremad generatsioonid koos tegutseksid. Teeksid koos midagi sellist, mis on mõlemale poolele mõttekas ja vajalik. Sellisest normaalsest koostööst saadakse signaalid, mis on vananemine, ja et see pole selline, nagu me stereotüüpselt endale ette kujutame," tõi Tambaum välja.

Tambaumi sõnul pole mõtet end pidevalt võrrelda selle inimesega, kes ta oli kakskümmend aastat tagasi. "Siis jõudsin kolmkümmend kilomeetrit päevas matkata ja midagi ei juhtunud, nüüd väsitab juba kümme kilomeetrit ära. Me võrdleme ennast nooremate inimestega või siis iseendaga nooremas eas ja see on juba eos hukule määratud mõtlemine, mis toob ainult negatiivseid emotsioone," sõnas Tambaum.

Rahul peaks olema nende võimetega, mis hetkel on, aga samas tegelema ka sellega, et tekiks mingi muutus, tekiks areng. "Rõõmu tunneme ju arengust, sest areng on muutus. Millegagi tegelemine, aktiivsena vananemine on see, mis meile selle rõõmu toob."

Põlvkondade vahelist koostööd on vähe ja seepärast on Tambaumi sõnul väga oluline luua noorte ja eakate vahel dialoogi ning algatajaks ja initsiaatoriks võiks olla vanem inimene, kellel on rohkem elukogemusi. "Siis saavad noored vanadest ja vanad noortest paremini aru ning see vähendab vanuselisi stereotüüpe."

Tambaum tõi välja hiljutise maailmakuulsa striimeri IShowSpeedi Eesti külaskäigu. "Mõnelgi pool tekkis arutelu, miks seda vaja oli ja mida see noorele inimesele annab, selliseid arutelusid on väga vaja. Ilmselgelt lapsed ei hakka neid asju vanemate inimestega arutama, kui vanemad inimesed ise ei küsi. Ega meie ei olnud teistsugused, meil olid omal ajal samasugused vajadused või on siiamaani samad vajadused. Meie asi on näidata neid seoseid ja sarnasusi."