Lahepere Villa perenaine: riigi juhtimine teeb väikeettevõtlusele liiga
Michelini tunnustusega Lahepere Villa restoran sulgeb augusti lõpus uksed. Villa perenaine Helen Vihtol sõnas "Vikerhommikus", et väikeettevõttena ei ole neil tänasel päeval lihtsalt enam võimalik edasi tegutseda.
Lahepere Villa on algusest peale olnud kireprojekt. "Soov oli anda oma süda ja käsi millelegi, mis mõjutab inimesi emotsionaalselt. See unistus oma restoran teha oli tükk aega südames olemas, aga ma otseselt ei liikunud sinna suunas. Siis mängis elu meile ette imelise koha Kloogarannas, kuhu me tegelikult tahtsime väikese suvila ehitada," meenutas Vihtol.
Koos maatükiga tuli kaasa eelmise omaniku juba valmis tehtud maja projekt. "Kui ma seda maja paberi peal nägin, siis mulle tundus, et kui ma seda maja valmis ei ehita, siis mul tuleb karmavõlg. See oli see maja, kuhu restoran teha, restoran, mis eristuks kõikidest teistest. Kodurestoran, kus me ise elame kogu aeg, aga me ei paku kodutoitu, vaid tänaseks maailma tasemel kööki," rääkis Vihtol.
30. augustil paneb aga kodurestoran, mille on ära märkinud ka Michelin, oma uksed kinni. "Toitlustussektoril ei ole olnud kerget aega alates aastast 2017, kriis ajab kriisi taga. Vaadates numbritele otsa, siis tänases päevas ei ole mõistlik ettevõttega jätkata, meie kirstunaelaks sai see, et me oleme nii väike. Me peaksime tegema ühe päeva lisaks lahti, nagu me varasemalt olime, peaksime rohkem inimesi teenindama, siis see mahupõhiselt tasuks ennast ära võib-olla, aga me lihtsalt ei jaksa seda teha," tunnistas Vihtol, kes käib lisaks restoranipidamisele ka muul palgatööl.
"Lahepere nägu ja tegu oleme meie – mina, mu pere ja meie peakokk. Kui me hakkame sinna lisainimesi võtma, kes ei ole kuidagi selle looga seotud, siis ta ei ole enam see Lahepere. Parem lõpetada tipus ja olla õnnelik selle üle, millised võimalused see ettevõtmine on meile andnud," lisas villa perenaine.
Oma väiksuse tõttu ei saa restoran oma hindu alandada, kuid ei saa ka tõsta, kuna keskmise inimese jaoks on need juba niigi kõrged. "24 protsenti käibemaks, – me oleme kolmandal kohal, Taani ja Norra on meist ees, me võrdleme võrdlematuid suurusi. Enamik Euroopat on seal 13 piiri juures. Lõpptarbija lihtsalt ei jaksa seda maksta. Meie maksame täies mahus selle ära, pane sinna aga tööjõumaksud juurde, inflatsioon, üks rallib eest ära ja oma lõpphinnaga sa ei saa olla konkurentsivõimeline," nentis Vihtol.
Riigi juhtimine teeb Vihtoli sõnul väikeettevõtete elu väga keeruliseks. "Kui Euroopa kõrval näitab, et toitlustuse käibemaks on mõistlik hoida madalana, siis meie paneme risti vastusuunas ja arvame, et see kuidagi mõjutab. See teeb natuke kurvaks, kui elukauge on see suhtumine. Kui keeruline oleks kokku leppida ja teha sellist asja, mis aitaks ettevõtlusel ellu jääda, just väikestel ettevõtetel, kes teevad midagi erilist?"
"Meil on käinud Rootsi kuninganna, Singapuri president ja mõlemad on öelnud, et see on neile eluks ajaks meelde jääv kogemus. Samamoodi on meil käinud naaberkülast Jüri, kes oli surmani tänulik, et ta sai meie juures ära käia. Miks me siis kinni paneme, on küsimus," ohkas Vihtol.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe







