Kalev Vapper: Tallinn kasutas olümpiaregatti väga osavalt ära
"Ringvaade" käis koos endise spordikommentaatori Kalev Vapperiga läbi pealinna olulisemad muutused, mille tõi kaasa 45 aastat tagasi alanud Tallinna olümpiaregatt.
Sel nädalal 45 aastat tagasi algas Tallinnas olümpiapurjeregatt. Kalev Vapper kajastas olümpiaregatti telekommentaatorina. Ta nägi võistlusi, aga ka korralduslikku masinavärki.
Kuna paljud riigid Moskva olümpiat boikoteerisid, toimus regatt tegelikult ka väikesemas koosseisus. Esindatud oli 23 riiki, neist 17 oma lipu all. Osales 154 sportlast ja 83 jahti.
"Siin oli ka selliseid kummalisi riike, kes muidu purjetamise võistlustel pole tavaliselt üldse esindatud või kui on, siis väga viletsate kohtadega. Spetsiaalselt toodi kohale Zimbabwe purjetajad, Guatemala purjetajad, Kuuba purjetajad, kellest maailm polnud suurt varem kuulnud ja siis õpetati nad Tallinnas purjetama," selgitas endine spordikommentaator Vapper.
Tallinnas muutus olümpiaregati ajal Vapperi sõnul väga palju. "See, mida me oleme harjunud Tallinnas nägema, sellest väga suurt osa ei oleks, kui olümpiaregatti ei oleks siia tulnud. Selles mõttes osati omal ajal seda olümpiaregatti väga osavalt ära kasutada selleks, et saada siia päris palju investeeringuid ja raha, mis siis Moskvast tuli," tõdes Vapper.
"Üks nendest asjadest, mis ei paista üldse välja ja mis oli ülitähtis, oli Tallinna reovesi, mis varem lihtsalt voolas Kadrioru all Tallinna lahte. Sõna otseses mõttes, ma ei häbene välja öelda, pask ujus mööda Tallinna lahte ringi. Aga siis tehti Paljassaarde reoveepuhastusjaam ja see probleem sai ka korda. See on siiamaani tähtis."
Vapper lisas, et Tallinna vanalinnas värviti üle sadu maju. "Need olid kõik 50 aastat värvimata olnud. Natuke tehti ka Potjomkini küla, fassaadid värviti ära, aga maja ise jäi renoveerimata. Väljastpoolt vaadates oli ilus pilt," selgitas Vapper.
Hästi teatakse ka olümpiaks valminud linnahalli ja postkontorit, lennujaama ja teletorni, aga tollal valminud objektide hulka kuulub muidugi ka Olümpia hotell. "Seal ööbisid tipid, täpid ja VIP-id – kõrged külalised. Selle ehitamine oli ka märgilise tähtsusega, sest tegu oli Tallinna esimese kaasaegse pilvelõhkujaga," sõnas Vapper. Et hotellikülastajate vaade Tallinnale oleks veel uhkem, ehitati Olümpia akende alla üheksakordsed kortermajad, et need varjaksid ära Tartu maantee äärde jäävad uberikud.
"Olümpia hotellis oli väga oluline asi kiirlift. Inimesed käisid sellega spetsiaalselt sõitmas. Said sellise tunde, et tõused üles ja vajud alla. Sellist lifti ei olnud mitte kusagil Eestis," lisas Vapper.
Lisaks hoonetele rajati ka taristut, näiteks ehitati Pirita tee. "Enne oli selle asemel kaherealine sõidutee. Mina kui Pirita poiss mäletan väga hästi, et kui ma sündisin, oli Pirita paras küla. Tavaline küsimus oli, et kas me linna ka läheme. Kui olümpia hakkas lähenema, oli vaja seda teed laiendada, ja tegelikult kogu see osa, mis jääb vanast sõiduteest, tänasest rattateest mere poole, on täidetud meri," rääkis Vapper ning lisas, et täitematerjal tuli Lasnamäe kanalist. "Enne seda viskas laine vastu bussiakent," muigas Vapper.
Piritale rajati ka hotell ja spordikompleks, kus oli 632 kohta sportlastele, treeneritele ja esindajatele. Hotellist võis leida ka olümpiaküla söökla, kus pakuti tolle aja kohta vägevaid hõrgutisi.
"Selle kõrval oli ka pressikeskus, kus anti iga päev välja pressiteadet, kus kirjutati, mida eri maade sportlased söövad. Seal oli kirjas ka, et Nõukogude Liidu koondis sööb kõige rohkem. Ega nad ise nii palju ei söönudki, vaid viisid head ja paremat kilekottidega linnas elavatele sugulastele," jutustas Vapper.
Oli ette nähtud, et sellises olümpiakeskuses oleks ka kirik. "See on esimene ja, ma arvan, et ainukene kirik, mis Nõukogude Liidu tingimustes ehitati. Siin olid kõik usulahud koos ja siin viidi läbi erinevaid jumalateenistusi. Ka praegu tegutseb seal üks kogudus," rääkis Vapper.
Olümpiaregatiga oli seotud ka väga palju töötajaid. "Ma arvan, et Tallinna olümpiaregatt võiks selle suhtarvu poolest olla kindlasti rekordiraamatus. Kui me võtame 154 sportlast, siis korraldajaid kõikides instantsides ja esinejaid oli kokku 9000. Tegelikult oli iga sportlase kohta 60 inimest, kes kuidagi korralduse või esinemisega seotud olid. Täna korraldab purjetamise tiitlivõistlust umbes kümmekond inimest. Me pidime näitama, kui head me oleme ja kui suurejooneliselt me seda kõike teha oskame, mida näitab ka see, et ühe olümpiaala jaoks ehitati valmis selline keskus," tõdes Vapper.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"






