"Näitemängu "Taani printsi vaim" lugu põhineb lühiromaanil "Apteeker Melchiori apokrüüfid", mis ilmus eelmisel aastal. Näitemängu jaoks on see põhjalikult ümber tehtud," ütles kirjanik ja dramatiseerija Indrek Hargla. "Lugu tahab keskaegset arhitektuuri sinna ümber ja sobib Padise kloostrisse hästi."

"Apteeker Melchior on noor mees, 55-aastane, elab tervislikku elu, nii et küllap ta peab veel vastu paar näitemängu ja romaane ka. Kaheksas Melchiori romaan "Apteeker Melchior ja nõiutud kabel" ilmub lähinädalatel," kinnitas Hargla, et apteekri seiklustel veel niipea lõppu ei tule.

Suvelavastus "Taani printsi vaim", mida mängitakse Padise kloostris põhineb osaliselt päris Gotlandi ajalool ja selle üks põhitegelasi on Taani-Rootsi-Norra kuningas Erik, kes tõepoolest selle lossi ise valmis ehitas. "Tal olid Eestiga ka kindlad plaanid, mida ta teoks ei jõudnud teha, sellest kõigest on näitemängus juttu," tõi Hargla välja. "See on fiktsionaliseeritud ajalugu. Seda me ei tea, kas ta ka päriselt Melchioriga kokku puutus."

Lavastuses on palju osatäitjaid. "Me alustasime viiest, aga nüüd on laval 12 osatäitjat," ütles lavastaja Anne Velt. "Müüride vahel oli alguses väga raske rääkima hakata, sest seal oli meeletu kõla, aga nüüd oleme üksteisega harjunud. Nii need müürid kui näitlejad, kõik juba toimib."

Muusika on lavastusele loonud helilooja Ardo Ran Varres. "Laval näeb mõõgavõitlust, on ka nõidumist ja tossu," tõi Velt välja. "Aga see on kirglik lugu."

Ajateater on väike projektiteater, mis on üle kümne aasta tegutsenud ilma riigi toetuseta. "Katrin Tuuksamiga me seda Ajateatrit veame. Vahel vaatame üksteisele otsa, miks me seda teeme, aga siis jälle teeme," muheles Velt. "Meile meeldib keskkonnateater ja sinna me seekord ka kogunesime."

Ajateatriga on Hargla teinud koostööd varemgi. "Katariina kirikus esietendus "Patu käsk". See on ainuke näitemäng, mis ma olen kirjutanud, mis on puhas draama. Seal pole põnevust, tapmist, tagaajamist, mõistatamist, ongi suhtedraama. Mõni aasta tagasi tegime Ajateatriga Ohtu mõisa tallis lavastuse "Nõid", natuke ulmet, eesti mütoloogiat, natuke nalja," sõnas Hargla.

"Kui ma olen näitemängu kirjutanud, kokku olen neid teinud nüüdseks 16, siis ju alati mõtled, mis asi see on, mis teatris töötab, aga ega ju ei tea täpselt. Näitleja on kõige tähtsam. Sa pead näitlejale andma midagi, mida ta saaks huvi ja innuga teha, mille pealt ta saaks oma loomingut teha, ennast avastada, midagi küsida, midagi otsida. Autori enda ideed on kõige vähemtähtsamad. Mis teatris töötab, see ongi suur mõistatus," mõtiskles Hargla. "Mina püüan teha vanakooliteatrit, kus kõige tähtsam on tegelase karakter."

"Öeldakse, et pärast antiikkirjandust ei ole keegi midagi uut kirjutanud, vanad kreeklased kirjutasid juba kõik ära, millest kirjandus ja teater üldse saavad olla," nentis Hargla.

Hargla sõnul sellepärast ei tulegi neid raamatuid väga tihti, sest on suur pingutus end ajas ühte või teise perioodi tõsta.

Uue romaani "Apteeker Melchior ja nõiutud kabel" peamine tegevus toimub Tallinnas ja Riisipere mõisas.