Üheks olulisimaks asutuseks Bolognas on Bologna ülikool – maailma vanim järjepidevalt tegutsenud ülikool, mis asutati aastal 1088. Bologna ülikoolis on õppinud näiteks Dante Aligheri, Umberto Eco, Pier Paolo Pasolini ja Mikolaj Kopernik.

Kui esialgu peeti loenguid seal, kus juhtus, siis 16. sajandil ehitati ülikoolile ka oma hoone. Ülikool tegutses selles hoones 1803. aastani, nüüd on seal anatoomikum ja suur raamatukogu.

Üks, mille Bologna on veel maailmakuulsaks teinud, on uhked kaaristud, mida on linnas kokku 62 kilomeetri jagu. Kui praegu on hea nende alla päikese või vihma eest varju minna, siis omal ajal oli neil teistsugune funktsioon – kui peaaegu 1000 aastat tagasi ülikool avati, levis kuuldus sellest üsna kiiresti ning kokku hakkas tulema väga palju noori tarkusejanulisi inimesi nii Itaaliast kui ka mujalt maailmast. Kuna neil polnud kuskil elada, kutsusid Bologna inimesed, kelle majadel kaaristud olid, tudengid nende alla ööbima.

Lisaks ülikoolile on Bologna üheks tähtsamaks hooneks Piazza Maggiore, kust on alates 1366. aastast linna juhitud. Samas hoones on 13. aprillini avatud eesti raamatutest pärit illustratsioonide näitus.

"Esimesena tuleb pähe sõna imeline. Minu meelest väga poeetiline. Väga otsekohese sõnumiga. Väga naljakas. Mingis mõttes väga mänguline ja põnev," kiitis Bologna linna kultuurinõunik Daniele Del Pozzo eestlaste näitust.