Raamatuaastale pühendatud Vikerraadio e-etteütlus tõi inimesed kaasa tegema koolides, kollektiivides ja kodudes Eestis ning kaugemalgi. Emakeelepäeva hommikul kell 10.25 alanud e-etteütlusele esitati veebis kella 11-ks 10 807 teksti. Veatuid tekste oli tänavu 280.

E-etteütluse võistluskategooriates kirjutasid kõige kiiremini ja korrektsemalt Brita Kaasik (teist aastat järjest üldvõitja, filoloogide kategooria), Margaret Pärli Tallinna prantsuse lütseumist (õpilaste kategooria), Maarja Oras (täiskasvanute kategooria), Timo Raussi (muu emakeelega kategooria) ja Mart Marjak (välismaal elavate eestlaste kategooria). Parim nutiseadmega kirjutaja on neljandat korda Margit Kerov, nutiseadmega kirjutajaid oli 2277.

Kui raadioeetris luges e-etteütluse ette Vikerraadio toimetaja Kaja Kärner, siis juba kaheksandat korda pakuti osalemisvõimalust ka vaegkuuljatele, kellele mõeldes sai teksti lugeda ERR-i uudistetoimetaja Veronika Uibo huultelt ERR.ee portaalis. Vaegkuuljate kategooria võitis Laura Lang.

Noorim etteütlusel osaleja oli sel korral 9-aastane, 10-aastaseid osales 21. Vanim osaleja oli 89-aastane. Ligi pooled osalejaist (4148 inimest) olid vanuses 20-25 aastat.

E-etteütlus on saanud heaks emakeelepäeva traditsiooniks ka paljudes koolides üle Eesti. Tänavu osales e-etteütluses 4583 õpilast. Kõige rohkearvulisemalt osaleti taas Tartu Jaan Poska gümnaasiumist (454 osalejat), väga aktiivsed olid ka Tallinna Pelgulinna riigigümnaasium (241), Narva gümnaasium (229 osalejat), Nõo reaalgümnaasium (215), Pirita majandusgümnaasium (125) ja Püha Johannese kool (125).

Ühe-kahe veaga tekste esitati tänavu ligi 700. Kui kõiki kirjutajaid silmas pidada, siis enim eksiti saate "Aktuaalne kaamera" kirjutamisel. E-etteütluse meeskonnaliige, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik selgitas: ""Aktuaalne kaamera" on saate, täpsemini saatesarja pealkiri. Pealkirju on tavaks kirjutada jutumärkides, esimene sõna suure algustähega. Sama moodi nagu "Aktuaalne kaamera" käivad mis tahes muud pealkirjad, näiteks "Päevakaja", "Vikerhommik", "Olukorrast riigis"."

Levinud viga oli ka kirjandusliku rühmituse nime Noor-Eesti kirjutamisel. "Võib kirjutada ilma jutumärkideta, nagu on praegu nimede puhul üldiselt tavaks, kuid võib kasutada ka jutumärke (nagu on olnud varasem tava). Täpsustav täiendosa "Noor" liidetakse sidekriipsu abil "Noor-Eesti"," rääkis Raadik.

Palju vigu tehti ka teises lauses, kus ei pandud kõrvallause eraldamiseks koma. "Kui kõrvallause lõppedes jätkub pealause "ja"-sõnaga, tuleb selle ette panna ikkagi koma, sest kõrvallause koma reegel on tugevam kui reegel, et "ja" ette koma ei käi. Seetõttu on ka siin "ja" ees koma: ".. ülekohus ülekohtu otsa, ja ..", selgitas Raadik.

E-etteütluse teksti koos keelenüanssidega avavad kell 14.05 alanud Vikerraadio saates EKI juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll ja vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, saadet juhib Kaja Kärner.

Korrektse teksti koos paralleelvariantidega ning levinud eksimusi koos selgitustega näeb etteütluse tulemuste leheküljel.

Samal aadressil saab näha ka oma e-etteütlust ning on võimalik see tellida enda e-postile. Kirjutamise käigus tekkinud küsimusi saab kella 16-ni täpsustada keelenõuande telefonil 631 3731.

2025. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt

"Aktuaalsest kaamerast" näeme ängitekitavaid sõjauudiseid, lakkamatuid päevapoliitilisi kemplusi, kuuleme väikesevõitu pensionidest ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire käes vaevlemisest.
Võiksime tänavusel raamatuaastal õppida ajaloost, mis pole muud kui ülekohus ülekohtu otsa, ja kultuurist, mis teeb nähtavaks ebavõrdsusest läbiimbunud võimumustrid.
Trööstigu meid eestikeelse kirjasõna rikkalikkus, meeldigu siis modernne või traditsiooniline proosa, žanrikirjandus, ühismeedialuule või räpplüürika, e-raamatud või tekstid iidvanades koltunud katekismustes.
Tänavu möödub Noor-Eesti esimesest albumist sada kakskümmend aastat, seetõttu võiksime kiirtarbimiseks mõeldud vemmalvärsside või "Chuck Norrise anekdootide" kõrval ammutada vaimujõudu meie oma kõrgkirjandusest.

Paralleelvõimalused

ängitekitavaid ~ ängi tekitavaid
kemplusi, ~ kemplusi;
pensionidest ~ pensionitest
läbiimbunud ~ läbi imbunud
võimumustrid ~ võimu mustrid
rikkalikkus, ~ rikkalikkus – ~ rikkalikkus:
ühismeedialuule ~ ühismeedia luule
iidvanades(,)
Noor-Eesti ~ "Noor-Eesti"
"Chuck Norrise anekdootide" ~ Chuck Norrise anekdootide
kakskümmend aastat, ~ kakskümmend aastat –

Tänavuse e-etteütluse teksti koostasid:

Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi;
Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll;
Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik;
Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees, Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi;
Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee;
Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Helin Kask;
Eesti Rahvusringhäälingu keeletoimetaja-korrektor Ester Põldma.

E-etteütlust korraldas Vikerraadio koos Eesti Keele Instituudi ning haridus- ja teadusministeeriumiga.